Kergekäeline antibiootikumide kasutus kergitab laste ülekaalulisuse ja astma riski ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Iqbal Osman/Creative Commons

Hollandi ja soome teadlaste ühistööst selgub soome laste näitel, et korduvad antibiootikumikuurid varajases nooruses seostuvad hilisemas elus kõrgema ülekaalulise ja astma riskiga. Kuigi töörühm ei kutsu antibiootikumidest loobuma, järeldavad nad, et makroliitidena tuntud mikroobe hävitavaid aineid tuleks kasutada senisest läbimõeldumalt.

Uuring põhineb 142 päevases lastehoius käinud 2–7 aasta vanuse soome lapse kohta kogutud andmetel. Lisaks üldisemat sorti sh antibiootikumide kasutamist peegeldavatele terviseandmetele oli teadlaste käsutuses pooleaastase vahega võetud roojaproovid, mis koguti algselt probiootiliste ainete kasulikkust näitlikustava uuringu tarbeks.

''Juhtusime selle peale tegelikult juhuslikult ja märkasime, et nad kasutasid äärmiselt palju antibiootikume, peamiselt kõrvanakkuste raviks. [...] Ja seda väga tihti, meil oli lapsi, kes olid antibiootikumikuuri läbi teinud mitmeid kordi, isegi 20-25 korda. Seda oli nii palju, et ma pidin lihtsalt selle mõju uurima,'' selgitas juhtivautor Willem de Vos Hollandis asuvast Wageningeni ülikoolist.

''Mikrobioomi uurimine põhineb kõik seostel ja sa ei saa teha muud, kui vaadata, kui tugevad need korrelatsioonid on ja need avaldada,'' laiendas de Vos. Uuringu põhjal tuli lisaboonusena soomlaste komme terviseandmeid hoolikalt koguda ja jäädvustada ning ühiskonna suhteliselt väike majanduslik kihistumine. Teisisõnu oleks pidanud antibiootikumide mõju olema ebatavaliselt hästi eristatav. Seda see ka oli.

''Nägime midagi erilist. Saime kinnitada, et antibiootikumide korduvkasutus seostub tõepoolest ülekaalulisega, kuid mitte kõigi antibiootikumide puhul. Seosed oli makroliitide korral palju tugevamad kui näiteks penitsilliinil põhinevate antibiootikumide korral,'' tõi professor näite. Samuti avaldasid soolestiku mikrobioomile oluliselt tugevamat mõju. Viimaks leidsid nad kohordi kohta hiljem kogutud terviseandmeid uurides, et korduvad antibiootikumikuurid seostusid kõrgema astmariskiga.

Samuti analüüsis de Vos kolleegidega roojaproovidest eraldatud pärilikkuainet. ''Nägime, et kindlate geenide esinemissagedus seostus tugevalt antibiootikumide kasutamissagedusega. Mida rohkem antibiootikume, seda rohkem resistentsusega seonduvaid geene ja bakterikolooniaid. Põhjuslikkus oli olemas. Samal ajal nägime vähem sapisoolade hüdrolaasi kodeerivaid geene,'' märkis professor. Hiirte puhul on seda seostatud ülekaalulisega.

Võrdlus täiskasvanutega
Kuigi populaarteaduslikus võtmes on antibiootikumide kahjulikust mõjust inimese mikrobioomile räägitud juba aastaid, nendib de Vos, et tegelikult on hästi dokumenteeritud uuringuig täiskasvanutega tehtud vaid käputäis. Seetõttu on ka raske hinnata, kui palju rängemalt antibiootikumid ikkagi laste mikrobioomile mõjuvad. Samuti oli de Vosi ja ta kolleegide töö näol tegu läbilõike-, mitte longituuduuringuga ehk need olid olemuslikult erinevad.

''Täiskasvanutega tehtud uuringute põhjal on juba hea, kui need hõlmavad 5–6 inimest. Nende puhul võib näha, et mitmekesisus väheneb ja resistentsuse andvate geenide arv kasvab. Kui kuur nädalaga lõpetada, siis taastub endine olukord mõne aja jooksul, kuid mitte täielikult,'' sõnas professor. Kuigi inimesed muretsevad aeg-ajalt, et antibiootikumide kuuri mõju on püsiv, pole de Vosi sõnul selle kinnitamiseks veel piisavalt teaduslikke tõendeid.

''Siiski usun, et 2–5aastased lapsed mikrobioomis toimuvate suhtes tundlikumad, kuna see on alles välja kujunemas. Antibiootikumide kuur pärsib teataval määral selle arengut ja vähendab mitmekesisust. Mustrid on seega samad, kuid neid on raske võrrelda,'' laiendas professor.

Batsillide mitu nägu
Muu hulgas leidis töörühm, et antibiootikumide korduvkasutamine biis aktinobakteritena tuntud bakteriklassi arvukuse pea nulli. Nende sekka kuuluvad tüüpiliselt heade bakterite sekka liigitatavad bifidobakterid. Samas mõjusid muutused hästi proteobakteritele ja hõimkonda Bacteroidetes kuuluvatele bakteritele. Viimaste seast leiab mitmeid oportunistlikke haigustekitajaid, mis pole inimestele siiski reeglina ohtlikud.

''Me ei tea taas päris täpselt, mida bifidobakterid teevad, aga teame, et need koloniseerivad inimese soolestiku juba varajases staadiumis – imikueas. Need kasvavad hästi inimpiima toel, mida ei saa öelda mitmete teiste bakterite kohta. Evolutsioonilised protsessid on ilmselt seda suhet mingil määral vorminud ja mõjutanud,'' selgitas de Vos. Sisuliselt soodustavad inimesed varajases nooruses teatud bakteriliikide vohamist.

Seega pole aktinobakterite pea täielik kadumine mikrobioloogi sõnul normaalne, kuid taas puudub inimeste puhul katseline tõestus, et see on selgelt halb.

Võimalik mehhanism
De Vos toob välja mitu võimalikku põhjust, miks näib makroliitide mõju näiteks penitsilliinil põhinevates antibiootikumidest märgatavalt suurem. ''Esiteks peavad need jõudma soolestikus vähemalt kindla kauguseni, seda kas otse või kaudselt vere kaudu. Võibolla käituvad makroliidid vereringes selles suhtes veidi teistmoodi ja jõuavad sinna kergemini. Samuti imenduvad need paremini,'' sõnas mikrobioloog.

Lisaks on eelnevad uuringud näidanud, et need mõjutavad ainevahetust. Näiteks antakse neid aeg-ajalt kõhulahtisuse tekitamiseks. ''Seega võivad need lisaks mikrobioomi hiljem mõjutamisele teha seda ka otseselt. Muidugi võivad kõhubakterid olla ka makroliitide suhtes lihtsalt tundlikumad, nagu viidanud varem täiskasvanutega tehtud katsed,'' arutles de Vos. Samas rõhutas ta, et selgelt põhjendatud spekulatsioonideks jääb senistest teadmistest veel vajaka.

Soovitused
Kindlalt võib vaid öelda, et antibiootikumide välja töötamisel pole mõelnud keegi selle peale, kuidas mõjutavad nad n-ö häid baktereid. ''Samas ei tähenda see, et makroliite ei peaks vajadusel välja kirjutama. Mõned bakterid ei allu lihtsalt penitsiliinile, kuna need avaldavad mõju bakteriraku kestale ja bakterid suudavad end nende eest kaitsta, samas kui makroliidid töötavad raku sees,'' selgitas professor.

Siiski ei tohiks neid tema hinnangul uue töö põhjal kasutada kogu aeg. ''Mitmekordne kasutus pole üldjuhul väga soovitatav. Me saime seda nüüd teada, nii et pole mõtet kedagi süüdistada. Töö vihjab, et praegune antibiootikumide kasutus ei pruugi kasulik olla ja peame mõtlema alternatiividele,'' sõnas de Vos. Muu hulgas tuleks mikrobioloogi hinnangul selleks uurida põhjalikumalt teiste antibiootikumide mõju headele bakteritele.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: