Elavaid baktereid sisaldavatest toitudest on saanud viimastel aastatel moesõna. Teaduskirjanduses napib nende kasulikkuse kohta samas põhjapanevaid tõendeid. Suuremahuliste kliiniliste katsete jaoks pole bakterite kasulikku mõju uurivatel teadlastel sageli piisavalt raha. Väiksemamõõduliste katsete puhul jääb seevastu liiga palju juhuse hooleks. Küllaltki suur on võimalus, et inimeste tervisenäitajad oleksid paranenud ka ilma probiootikumideta.

Samal ajal on toidutööstuse kasutavad bakterid aretatud reeglina hoopis teistel eesmärkidel. Eeskätt on mõeldud nende kasvukiirusele tehislikus keskkonnas. See ei tähenda automaatselt, et bakterid suudaksid end paljundada sama hästi inimkehas või muuta märkimisväärselt soolestikku asustava bakterikoosluse liigilist koosseisu. Küll on aga suudetud uuringutes veenvalt tõestada, et juba seal elavad bakterid aitavad ennetada kahjulike haigustekitajate sissetungi ja vähendada näiteks allergiate tekkimise riski.

Värske ajakirjas Nature ilmunud uuring viitab nüüd, et vähemalt mõnel puhul on reaalselt kasu ka uute bakterite soolestikku viimisest. Nebraska ülikooli meditsiinikeskuse epidemioloogiaprofessor Pinaki Panigrahi töörühm manustas Indias alates 2008. aastat 4557 vastsündinule bakterit Lactobacillus plantarum sisaldavat toodet. Bakteritüvi on teada-tuntud oma võime poolest kasvada soolestikurakkude pinnal. Probiootikum sisaldas ka bakteri kasvu soodustavat suhkrut.

Esimesel kahel elukuul tekkis probiootikumi saanud imikutest sepsis 5,4 protsendil. Baktereid mitte sisaldanud toodet saanud lastest aga üheksal protsendil. Teisisõnu vähendas probiootikum eluohtliku põletiku tekkimise riski 40 protsenti. Igal aastal sureb maailmas sepsise tõttu maailmas, eeskätt arengumaades ligikaudu 600 000 imikut.

Keskeltläbi vähendas probiootikum vastavalt 84 ja 75 protsendi võrra võimalust, et gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bakterid suutsid imikut edukalt nakatada. Kopsupõletikku ja teistesse ülemiste hingamisteenuste haigustesse nakatumine vähenes võrreldes kontrollrühmaga 34 protsenti. Viimane vihjab töörühma sõnul, et õigel ajal manustatud bakterid võivad parandada imikute immuunsüsteemi tööd tervikuna.

Eelmine kõige suurem probiootikumide mõju proovile panev katse haaras enneaegselt ilmale tulnud 1315 imikut. Toona uuriti juba poes müüdava baktereid Bifidobacterium breve BBG-001 sisaldava toote mõju. See aga imikutel sepsist ennetada ei aidanud. Panigrahi nentis samas kollegidega, et nende töös enneaegselt sündinud lapsi ei uuritud. Seega on vaja veel lisaks välja selgitada, kas Panigrahi töörühma kasutatud probiootikum aitab ennetada sepsist veel täielikult välja kujunemata immuunsüsteemiga imikutel.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.