Reet Mändar pidas inaguratsiooniloengu mikroobimaailmast inimese kehas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1443088764000 | amCalendar}}
Inimese suus olevad mikroobid.
Inimese suus olevad mikroobid. Autor/allikas: National Geographic

Mikroobidel on inimmeditsiinis kaks suurt rolli – ühelt poolt võivad need olla nakkushaiguste põhjustajad, teiselt poolt on need inimorganismi lahutamatud ja olulised kaaslased. Mikroobimaailmast inimese kehas rääkis lähemalt oma inauguratsiooniloengus Tartu ülikooli professor Reet Mändar.

Mikroobidele kui inimese keha lahutamatutele kaaslastele pööratakse järjest enam tähelepanu, kuna bioloogilise süsteemi „inimene-mikrobioota“ kooskõlaline toimimine on tervise oluline alustala. „Normaalse mikrobioota olemasolu selgus mikroskoobiga uurides juba sajandeid tagasi, tänaseks on inimestelt leitud ligi 2000 erinevat mikroobiliiki. Iga inimese suus, seedetraktis, nahal ja suguteedes on talle iseloomulikud mikroobikooslused, mille tingib ühelt poolt mikroobide valik, millega laps mikrobioota kujunemise ajal kokku puutub, teiselt poolt tema rakuretseptorite eripära,“ rääkis Tartu ülikooli mikroobiökoloogia professor Reet Mändar.

Mändar kirjeldas, et meie mikroobid osalevad ainevahetuses ja nakkuskaitses, samuti suudavad need reguleerida inimese geenide avaldumist. Organism on võimeline steriilses keskkonnas eksisteerima ka mikroobivabana, kuid kui ta puutub normaalsetes tingimustes kokku ümbritseva keskkonna mikroobidega, siis hukkub madala vastupanuvõimega organism väga kiiresti.

„Mikrobioota tasakaal võib häiruda antibiootikumravi käigus, aga ka stressi, kiirguse või toitumise muutuste tagajärjel. Sellega võivad kaasneda seedehäired, toitainete imendumishäired ja vähenenud vastupanuvõime haigustele,“ lisas Mändar.

Professori sõnul seostatakse seedetrakti mikrobioota muutustega selliseid nn lääne ühiskonna haigusi, nagu allergia, ülekaalulisus ja diabeet, suguteede mikrobioota muutustega aga viljakuse langust ja suuremat vastuvõtlikkust sugulisel teel levivatele haigustele. „Seetõttu on oluline luua mikrobioota tasakaalustamiseks sobivad probiootikumid, mis sisaldavad inimeselt pärinevaid kasulike omadustega baktereid,“ ütles Mändar.

Professor Reet Mändar lõpetas Tartu ülikooli 1988. aastal ravi erialal ning kaitses doktoritöö 1996. aastal teemal „Tupe mikrofloora raseduse ajal ja selle ülekanne vastsündinule“. Ta on end korduvalt välismaal täiendanud, sh pikemad täiendused Rootsis Lundi ülikoolis ja USA-s Indiana ülikoolis. Reet Mändar on töötanud õppejõuna TÜ mikrobioloogia instituudis, arst-bakterioloogina TÜ kliinikumis ning valdkonna juhina tervisetehnoloogiate arenduskeskuses. Alates 2015. aasta veebruarist töötab ta TÜ arstiteaduskonna mikrobioloogia instituudis meditsiinilise mikroobiökoloogia professorina.

Tema teadustöö põhisuund on hinnata inimese ja tema mikroobide omavahelisi suhteid ja töötada välja nende mõjutamise võimalusi. Oluline osa Mändari teadustööst on seotud reproduktiivtrakti põletikega, kuid ka suuõõne ja seedetrakti mikroobikooslustega tervise ja haiguste korral. Tema juhendamisel on kaitstud neli magistri- ja neli doktoritööd.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: