Professor: probiootikumide kasulikkuse kohta napib tõendeid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Gabriel Li/Creative Commons

Mahukas vaheanalüüs näitab, et toidulaua täiendamine probiootikumidega ei avalda tervete inimeste soolestiku mikrobioomi liigilisele koosseisule olulist mõju. Kuigi töö ei välista baktereid sisaldavate toiduainete ja -lisandite potentsiaalset kasulikkust, peaks autorite hinnangul olema vastavate väidete teaduslik alus senisest oluliselt tugevam

Ajakirjas Genome Medicine ilmunud vaheanalüüs haaras pea 1400 teaduspublikatsiooni, millest jäi pärast loomkatsete, teiste metaanalüüside ning muu hulgas haigeid inimesi käsitlenud või mikrobioomi koosseisu mitteuurinud tööde eemaldamist alles seitse. Neist omakorda leiti vaid ühes, et probiootikumid muudavad tõepoolest tervete inimeste mikrobioomi. ERR Novaator uuris Kopenhaageni ülikooli metaboolse geneetika professorilt ja analüüsi vanemautorilt Oluf Borbye Pedersenilt, kui ettevaatlikult tuleks tervetel täiskasvanutel probiootikumide reklaamidesse suhtuda.

Kui heaks Te praegust teadmust probiootikumide mõju kohta peate?
Probiootikume mõju käsitlenud uuringud on hõlmanud seni enamasti loomkatseid või kontrollimata kliinilisi katseid, milles osales vähe inimesi või oli tegu väga mitmekesise valimiga. Seetõttu on väga raske öelda, mis juhtub täie tervise juures olevate täiskasvanutega. See on murettekitav, kuna nad moodustavad probiootikumide tarbijaskonnast lõviosa. Meil väga vähe tõendeid selle kohta, et need on tervetele inimestele kasulikud.

Analüüs viitab, et soolestiku mikrobioomi ja sellega seotud inimbioloogia kohta on vaja teada veel palju rohkemat, enne kui probiootikumide tootjad saavad tõesti oma tooteid põhjendatult turundada.

Lähtusite probiootikumide mõju hindamisel nende manustamise toimel nähtud mikrobioomi liigilise koosseisu muutmisest. Rahvusvahelises meedias võis näha seejärel pealkirju, et probiootikumid on raharaisk. Mida taolisest tõlgendusest arvata?
See on selgelt meie töö järelduste moonutamine. Meedias võib seda järelduste lihtsustamisel sageli näha, mis teeb muidugi tarbijate jaoks olukorra raskemaks.

Kutsume töös teadlasi üles uurima mitte ainult seda, mis toimub soolebakteritega, vaid ka näiteks seda, mis juhtub probiootikumide mõjul inimese füsioloogia, ainevahetuse ja enne haiguse avaldumist nähtavate biomarkeritega. Samuti julgustame probiootikumide tootjaid viima lähitulevikus läbi rohkem juhuslikustatud kliinilisi katseid, kuna terved täiskasvanud väärivad teada, millist mõju need kehale avaldavad. Hetkel ei saa välistada võimalust, et probiootikumidel võib olla tervete inimeste tervisele kasulik mõju.

Kas olete teadlik mõnest vaheanalüüsist, mis on keskendunud just taolistele inimeste tervises nähtavatele muutustele?
Me ei ole näinud ühtegi süstemaatilist PRISMA analüüsi, mis on käsitlenud probiootikumide mõju inimeste tervisemarkeritele. Kuid me pole selles suhtes kirjandust hoolikalt uurinud. Igal juhul pole võimalik taolisi juhuslikustatud kliinilisi katseid tavalistes metaanalüüsides hästi uurida, kuna erinevatel probiootikumide tüvedel on erinev mõju ja uurimisalused võivad erineda väga palju isegi juhul, kui uurida nn terveid täiskasvanuid.

Kui probiootikumide kasulik mõju tervetele inimestele pole selge, ent see on tõestust leidnud mitmete haiguslike seisundite puhul, siis miks mitte võtta neid ennetavalt? Haigus võib olla organismis isegi siis, kui tervis paistab normis olevat.
See on olemuslikult absurdne küsimus. Soolestiku mikrobioomi või inimese tervist pole mõtet ''normaalsemaks'' muuta. Sellistes kontekstides pole võimalik normaalsust defineerida, kuna siiani pole kokku lepitud, mida need mõisted üleüldse siinkohal tähendavad.

Kuigi see on muidugi tarbijaorganisatsioonide ja riiklike reguleerivate asutuste teha, mida võiks pidada probiootikumidest toidulisandite kontekstis teaduslikult põhjendatud väiteks?
Minu isiklik arvamus on, (kuna selles suhtes puudub taas rahvusvaheline konsensus,) et probiootikumide tootjad peaksid nende kasulikkusele viitavate väidete puhul tõestama nende märkimisväärset kasulikku mõju inimese bioloogiale vähemalt kahes sõltumatus juhuslikustatud kliinilises uuringus.

Probiootikumide müümisest on saanud miljardite dollarite suuruse käibega tööstus ja nende uurimine seondub tihti ka ärihuvi. Kui hästi see akadeemilise maailmaga ühildub?
Ärilises huvis pole midagi halba. Ent kui ma kavatsen nende toodete tarbijana tootjate väiteid uskuda, tahan tõesti näha, et samale tulemusele on jõutud mitmes sõltumatus katses. Algsete tulemuste usaldusväärsust kontrolliva sõltumatu uuringu läbiviimine pole tegelikult väga raske.

Kui võtta näitena hiljuti Eesti teadlaste poolt avaldatud töö, milles näidati, et regulaarselt bakteri Lactobacillus fermentum tüve ME-3 DSM14241 sisaldava kefiiri joomine vähendas kaheksa nädalaga vereseerumis triglütseriidide taset 17 protsenti, kuidas seda tõlgendada või mis oleks nende jaoks järgmine vajalik samm?
Nad keskendusid katsealuste füsioloogiale, täpsemalt lipiidide muutusele, mis on väga hea. Ükskõik millised mikrobioomiga seonduvad muutused on teaduslikust vaatenurgast väga-väga tähtsad. Kuid päeva lõpuks loevad selged kliinilised tulemid ehk see, kuidas muutub sinu tervis. Seda on kliinilistes uuringutes raske määrata. Nõnda on tavapärane, et teadlased uurivad vahepealseid biokeemilisi fenotüüpe, antud juhul lipiide.

Siin näevad nad selget muutust. See on tõesti imeline ja väga tähtis. Kuid tahan siinkohal välja tuua, et meil puudub rahvusvaheline konsensus, kui tugevalt tõestatud turundamisel kasutatavad väited olema peavad.

Kui minu isiklikku arvamust küsida, siis peaksid nad miinimumina üritama oma tulemusi korrata või proovile panna sõltumatus kontrollkatses, mis on selleks statistiliselt piisavalt võimas. Kui selles on nähtav kasulik efekt samas suurusjärgus, võiks see anda piisava aluse, et pöörduda riikliku või isegi mõne rahvusvahelise agentuuri poole, saamaks ametlikult väita, et probiootikum on tõepoolest kasulik. Eestlaste tehtud töö on selle suurepärane näide, kuid see ei tohiks jääda üksikuks ürituseks, vaid seda tuleks korrata mitmes sõltumatus kontrollitud kliinilises katses.

Seejuures on väga oluline taoliste uuringute statistiline võimsus. Juba enne, kui sa ühe või teise sekkumise mõju uurima asud, pead tõesti hindama, kui palju uurimisaluseid efekti selgeks avaldumiseks tarvis läheb. See tuli meie vaheanalüüsis väga selgelt välja. Mitmed tulemused polnud ühesed või viidanud need üheski kindlas suunas. Teisisõnu, meil polnud neist tegelikult midagi õppida.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: