Susanne Asu Wolf Saksamaalt Berliinist Max Delbrücki molekulaarmeditsiini keskusest ja ta kolleegid andsid hiirtele seitse nädalat järjest viit antibiootikumi, mille peale hävisid sisuliselt kõik nende soolebakterid. Inimestele ei tehta sellist äärmuslikku kuuri kunagi.

Siis vaatasid teadlased, mis toimub hiirte hipokampuses. Mäluga seotud ajuosas, kus tekib ka üsna rohkesti uusi närvirakke. Selgus, et antibiootikume saanud hiirtel oli seal uusi närvirakke umbes 40 protsendi võrra vähem kui tavalistel hiirtel.

Teadlased avastasid ka, kuidas uute närvirakkude teket ehk neurogeneesi uuesti käima saada. Selleks oli vaja lisada hiirte toitu probiootilisi baktereid. Ent aitas ka see, kui ergutati hiiri tõstma oma kehalist koormust. Ka inimeste puhul on tähele pandud, et füüsiline aktiivsus muudab neurogeneesi tõhusamaks.

Wolf ja kaasautorid oletavad ajakirjas Cell Reports, et soolebakterid mõjutavad neurogeneesi immuunsüsteemi vahendusel. Küsimust tasuks kindlasti edasi uurida. Näiteks oleks tähtis teada, kas närvirakkude teket võiksid pärssida ka inimestele välja kirjutatavad antibiootikumikuurid.

Teisest küljest on hea loota, et kui soolebakterid on kahjustada saanud, siis võib ehk abi olla paarist või paarikümnest jooksuringist.