Avastuse teinud teadlaste sõnul rõhutab leid taaskord terve bakterikoosluse olulisust erinevate haiguste ennetamisel. Töörühma eest vedanud Richard Gallo nentis samas, et ei tea veel, kas ühendit tootva bakteritüve puudumine naha mikrobioomist kasvatab nahavähki haigestumise riski. Samas lootis ta, et tähelepanekute alusel võiks luua tulevikus teraapiad, mis aitaksid sellesse haigestumist ennetada.

Gallo töörühma varasemad uuringud näitasid, et sama bakter aitab tõrjuda mitmeid kahjulikke haigustekitajaid. Muu hulgas pidurdas see angiini põhjustavate bakterite kasvu. See iseenesest pole kuigi ebatavaline. Küll oli aga veidi ebaharilik selleks kasutatud ühend. Selle struktuur sarnases DNA ahelate ühele peamisele koostiosale – adeniinile.

Täiendavad katsed viitasid, et 6-N-hüdroksüaminopuriin ehk lühidalt 6-HAP pidurdab DNA valmistamist. Muu hulgas halvas see mitmete kasvajarakkude kasvu ja pooldumise. Sama ühendit vähki nakatunud hiirte verre süstides leidsid teadlased, et see polnud neile mürgine. Samas olid loomade kasvajad ravi tõttu enam kui 60 protsenti väiksemad. Tervetel hiirtel vähendas 6-HAP'i valmistav tüvi nii ultraviolettvalguse tõttu tekkivate potentsiaalselt ohtlike kasvajate hulka kui ka hiirte üldarvu, kellel need tekkisid.

Töörühm tõi välja, et võimalikku kaitset pakkuvat Staphylococcus epidermidis tüve leiab umbes viiendiku inimeste nahalt. Teisisõnu on tegu küll laialt levinud, kuid siiski mitte kõikjal leiduva mikroobiga. Järgmise sammuna loodab Gallo näidata bakteri või selle sünteesitava ühendi kaitsvat mõju ka inimestega tehtud katsetes .

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.