Bakteritel põhinev kreem tõrjub ekseemi
Vähemalt kaks loomulikult inimese naha pinnal kasvavat bakteriliiki sünteesivad ravimresistentsete mikroobide tõrjumiseks sobivaid mikroobide vastaseid ühendeid. Teadlastel õnnestus kasulike bakteriga täiendatud kehakreemiga ohjata kroonilist ekseemi
Personaliseeritud kehakreemi kasutamisel langes haigustekitajast stafüoloki Staphylococcus aureus arvukus 24 tunniga kolme patsiendi kätel. Kahe teise patsiendi jäsemetelt kadus bakter täielikult. "Mõneti võib tuua paralleele leivahallituse toodetava penitsilliini avastamisega. Tegu on väga tõhusate looduslike antibiootikumidega, mis tapavad küll haigustekitajatest baktereid, kuid ei kahjusta seejuures terve naha normaalset bakterikooslust," märkis uurimust eestvedanud California ülikooli dermatoloog Richard Gallo.
Kui S. aureus`t saab pidada üheks nahapõletiku tekitajaks, siis mitme selle suguvenna olemasolu seostub tervema nahaga. Täpsemalt püüdsid uuringute käigus Gallo ja ta kolleegide tähelepanu Staphylococcus epidermis ja Staphylococcus hominis.
Töörühm leidis, et osad bakteritest sünteesivad mikroobe tõhusalt tõrjuvaid peptiide. Ühendid suutsid tappa isegi metitsilliini suhtes resistentseks muutunud S. aureus`t. Seejuures töötas peptiidide ja inimnaha sünteesitavate mikroobide vastaste ainete kokkusegamisel saadud segu tõhusamalt kui selle üksikosad eraldi.
Kasulikke baktereid märgati ka ekseemi all kannatavate patsientide nahal. Nende arvukus oli võrreldes tervete inimeste nahal elavate samasse liiki kuuluvate mikroobidega suhteliselt väike. Nii otsustas Gallo paljundada kogutud proovidest eraldatud kasulikke tüvesid katseklaasis. Bakteritega täiendatud hooldusvahend parandas olulisel määral viie uurimise alla võetud patsiendi mikroobikooslust. Haigustekitajast S. aureus hakkas taanduma igal korral.
Dermatoloogi sõnul on kasutatud lahendusel võrreldes traditsioonilise antibiootikumidel põhineva kreemi ees selge eelis. "Ravi ei toetu vaid ühele kindlale looduslikult esinevale antibiootikumide klassile. Haigustekitajate vaid ühel viisil ründamine on aga resistentsuse tekkimise eelduseks. Kasutatud bakteriaalse teraapiaga teeme seda üheaegselt väga mitmest küljest," selgitas Gallo.
Mõneti sarnaneb mikrobioomi parandamisel põhinev lähenemine kaitsele, mis on keha haigustekitajate eest hoidnud miljoneid aastaid. Küsimus pole mitte niivõrd parasjagu kasutatavates keemilistes ühendites kui üldises strateegias. Nõnda loodab töörühm, et bakterite siirdamisega saab leevendada ka mitmeid teisi bakteritega seonduvaid nahahädasid, näiteks aknet.
Gallo nentis, et teadlased ei mõista veel täielikult, mis tegurid inimnaha mikroobikoosluse koosseisu mõjutab.Oma roll on isegi pärilikkusel. Naha pinnal elavatele bakteritele lisatoitu pakkuva nahaeritiste keemiline koostis sõltub erinevate geenide avaldumistest. Kindlatel bakteriliikidel on seega alati kasvueelis. Ent olulised on ka erinevad keskkonnategurid, näiteks õhuniiskus. Nõnda on raske anda kindlaid soovitusi, kuidas seda tervena hoida.
Sellegipoolest pole bakteriaalse teraapia näol tegu kauge tulevikumuusikaga. "Tegu on valdkonnaga, kus tehakse praegu tõsiselt tööd. Uuringute käigus võime leida võimalusi, kuidas toetada terve mikroobikoosluse tekkimist ja arengut," mõtiskles dermatoloog. Näiteks on Gallo ja ta kolleegide ajakirjas Science Translational Medicine kirjeldatud teraapia saanud juba Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiohutusametilt rohelise tule.