"Laiem avalikkus arvab sageli, et haiglad peaksid olema täielikult steriilsed. Meile on jäänud mulje, et bakterivaba keskkond on tervislik keskkond. Kuid täiesti steriilseid ruume pole olemas. Kõigist bakteritest lahti saada on võimatu. Liiatigi kannad sa ise endaga kaasas ligikaudu 40 triljonit mikroobi ja külvad neist 38 miljonit iga tund oma lähiümbrusse," sõnas uurimuse juhtivautor Jack Gilbert, Chicago ülikooli mikrobioomi keskuse juht ERR Novaatorile.

Eelnevalt oli uurinud Gilbert inimesi nende enda kodudes. Kirurgiaprofessor leidis aastate eest, et inimesed vahetavad pidevalt baktereid nii üksteise kui ka neid ümbritseva keskkonnaga. Seda võib nimetada isegi mitmepoolseks nähtamatuks suhtluseks.

2013. aastal avanes Gilbertil ja tema kolleegidel võimalus uurida mikrobioomi muutusi verivärskes Chicago ülikooli haiglas.

"Juhtkonna nõusse saamine polnud ausalt öeldes lihtne. Tegu on erahaiglaga. Inimesed maksavad sinna mineku eest. Nad ei taha ilmtingimata teada, kui palju on seal baktereid. Osakonnajuhid olid isegi veidi mures, mida kõike me leida võime," muigas Gilbert. Professor meenutas, et proovide kogumisel hakkas neil ka endil kohati veidi imelik. "Inimesed tulevad ravile ja siis oleme meie järsku kohal küsimusega: "Vabandust, kas me tohime ühtlasi teie käsi, kaenlaaluseid ja nina vatiga tupsutada?"".

Ülikiired muutused
Haigla avamisele eelnenud kuudel moodustasid palatite ja tööruumide erinevatel pindadel õilmitsevatest bakteritest lõviosa äärmiselt vastupidavad mikroobiperekonnad nagu Acinetobacter ja Pseudomonas. Esimeste patsientide saabudes muutus kõik päevapealt. Juba ühe ööpäeva, võimalik, et seitsme tunniga koloniseerisid haigla seinad, põranda ja teised pinnad inimeste nahal elutsevad mikroobid, näiteks Streptococcus ja Corynebacterium.

"Keskkonna ja inimeste mikrobioomi liigiline koosseis hakkab kohe ühtlustuma. Juba päev hiljem on keskkonnast inimeste nahale ja nende sisemusse sattuvate bakterite näol tegu juba suuresti nende endi poolt eelnevalt keskkonda heidetud mikroobidega," sõnas Gilbert. Aeg-ajalt satub nende sekka haiglatöötajatelt ja külalistelt ning veidi harvem eelnevalt samas palatis elanud patsientide baktereid. Vaatamata sellele, et pindu igal päeval hoolikalt puhastatakse. Selles osas pakub töö kinnitust eelnevatele oletustele.

Suuremat pilti vaadates ei erine aga inimest haiglas ümbritsev mikrobioom eriti palju tema enda kodus elutsevatest nähtamatutest sõpradest. "Selle võrra on muidugi haigla mikrobioom liigivaesem, et aknaid ei tehta nii sageli lahti, seal ei kasva eriti palju taimi ja seal ei hulgu ringi koduloomi," lisas professor.

Täpset mikrobioomi liigilist koosseisu mõjutasid ruumide õhuniiskus ja temperatuur. Mida soojem palat, seda rohkem hakkas inimeste mikrobioom erinema palati erinevatel pindadel elavatest bakterite liigilisest koosseisust. Õhuniiskuse kasvul oli vastupidine mõju. Samal ajal leidsid teadlased, et mikrobioomi ei muutnud oluliselt suu kaudu antavad antibiootikumid, lõikused, kemoteraapia jmt. Ainsana jättis sellele märgatava jälje nahale kantavad antibiootikumid.

Uue mõttelaadi suunas
Uurimisperioodi vältel kimbutas vaatluse alla võetud 252 patsiendist bakteriaalsed nakkused umbes 20. "Kuid me ei leidnud nakkusi põhjustanud mikroobe palatist ega patsientidega tegelenud arstidelt ja õdedelt. On küllaltki võimalik, et haiguse põhjustanud bakterid elasid inimeses juba varem," märkis Gilbert. Võimalus haiglast endast bakteriaalse nakkuse saamiseks näib olevat seega suhteliselt väike. Samas nentis professor, et nad ei hoidnud patsientidel ja neid ümbritseval keskkonnal silma peal ööpäevaringselt.

Bakterite pärilikkusainet uurides märkasid teadlased kuude vältel ka mikroobidele antibiootikumresistentsuse andvaid geene. Seejuures leidus neid alati rohkem palati erinevatel pindadel elavates bakterites kui inimestes endis. "Paljud organismid, mis suudavad trotsida pindade pidevat steriliseerimist ja puhastamist, on inimeste tervisele potentsiaalselt ohtlikumad," kinnitas Gilbert.

Professor viitas samal ajal teistele uuringutele tuginedes, et rohkem aega välisõhus ja koduloomadega veetvad patsiendid taastuvad haiguse või operatsiooni järel neist kiiremini. "Võib kujutada ette tulevikku, kus pritsime haiglas pindu lisaks tugevatoimeliste puhastusvahenditele heade või vähemalt neutraalsete bakterite kasvu soodustavate toitelahustega. Vähemalt seni, kuni seal ei ela surmavaid mikroobe," mõtiskles Gilbert. Enne seda peavad lähenemisviisi ohutust ja tõhusust kinnitama aga rida kliinilisi katseid.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.