Antibiootikumresistentsuse levikule võiksid piiri panna tumemikroobid ({{commentsTotal}})

Kim Lewis.
Kim Lewis. Autor/allikas: Brooks Canaday/Northeasterni ülikool

Kõige kangekaelsemate bakerite tõrjumiseks ei pruugi leiduda enam varsti sobivaid antibiootikume. ERR-ile antud intervjuus leiab möödunud nädalal paljulubavat antibakteriaalset ühendit kirjeldanud Bostonis asuva Northeasterni ülikooli mikrobioloog Kim Lewis, et võti võib peituda tumemikroobide poolt sünteesitavates antibakteriaalsetes ühendites.

 

Ajakirjas Nature kirjeldatud molekuli leidmiseks pidite uurima tuhandeid bakterikolooniaid. Kas tegu oli puhta õnnega või tasus tumeda elurikkuse süstemaatiline uurimine end viimaks ära?
Nagu ilmselt tead, pärineb enamik antibiootikumidest pinnases elavatelt mikroorganismidelt, mis on olemuslikult piiratud ressurss, kuna neist saab laboris edukalt kasvatada vaid umbes ühte protsenti. Tumemikroobid ehk ülejäänud 99 protsenti on olnud meie jaoks seni kättesaamatud. Me tulime idee peale, kuidas neid kodustamatuid baktereid kõigele vaatamata kasvatada. Nii et osaliselt sõltus see kindlasti kasutatud meetodist. Kuid võib öelda, et ühe eriti huvitava omadustega isolaadi leidmine oli lihtsalt vedamine. Nii et natuke ühte, natuke teist.

Teiksobaktiini tootva Eleftheria terrae leidmine poleks ilma teie poolt loodud iChipiga ilmselt võimalik olnud. Millist rolli võiks seade mängida tumeda elurikkuse edasises uurimises?
Ma arvan, et töös kirjeldatud paljulubav molekulja veel 25 sõelale jäänud antibakteriaalset ühendit tõestavad üldist kontseptsiooni väga hästi. Bakterite loomulikumas keskkonnas kasvatamine kannab vilja ja kujutab endas võtit uute antibiootikumide leidmiseks. Usun, et suudame platvormi najal valdkonna uuesti ellu äratada.

Olete teinud seni loomkatseid, mis on osutunud küllalti edukaks, kuid sellesse staadiumisse on jõudnud ka mitmed teised paljulubavad ühendid. Tihti on saanud komistuskiviks nende mürgisus. Kui tõenäoliseks peate, et teiksobaktiin jõuab kliiniliste katseteni ja millal see juhtuda võiks?
Me teame, et ühend on tõhus mitmete hiirte nakkusmudelite, näiteks vere- ja kopsunakkuste puhul. See ennustab reeglina päris hästi, et see töötab ka inimeste puhul. Muidugi nõuab selle kinnitamine täiendavaid katseid ja loommudeleid. Kliiniliste katseteni võiksime ideaalis jõuda kahe aasta pärast. Ma ei usu, et selle mürgisus eriliseks probleemiks saab. Teiksobatiin ründab vaid bakterirakkude seinte koostisosi.

Eeldusel, et teiksobaktiin jõuab kliinilistest katsetest reaalsesse maailma, kui laialdaselt te ühendit kasutaksite ning milliseid probleeme võib tekitada antibiootikumresistentsus?
See toob meid ühendi erakordsete omaduste juurde. Me olime väga üllatunud, et ei näinud erinevate haigustekitajatega tehtud katsetes resistentsuse tekkimisest ühtegi märki. Selle põhjused selgusid õige pea. Enamik antibiootikume ründavad bakteri jaoks elutähtsaid valke, mille tagajärjel lakkavad rakud töötamast. Ent valke kodeerivad geenid muteeruvad ja antibiootikumid ei seondu enam valkudega.

Teiksobaktiin ei ründa aga valke, vaid kahte erinevat tüüpi biopolümeeride eelkäijaid, millest moodustuvad bakterite rakuseinad. Lisaks sellele, et need pole muteerumisvõimelised, võtab ühend korraga sihikule kahte erinevat tüüpi molekule. Seega on resistentsuse teke äärmiselt vähetõenäoline. Nii ei jätaks ma seda viimaseks abinõuks, vaid julgeksin teiksobaktiini kasutada nii laialdaselt ka võimalik.

Arvestades, et ühendit sünteesivad bakterit pole varem laboris kasvatatud, siis kui raske oleks teksobatiini arvestatavas koguses toota?
Eleftheria toodab seda juba iseseisvalt küllaltki palju ja me pole seejuures selleks kasvutingimusi isegi veel optimeerinud. Ma ei usu, et see eriliseks probleemiks osutub. Kui sa oled bakterit juba korda pinnases piisavalt kaua kasvatanud, et see koloonia moodustaks, talub see ka laboritingimusi tavaliselt piisavalt hästi, et seda kodustada saaks. Sealt edasi on tegu juba lapsemänguga.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: