Tavaline õuemuld peitis uut antibiootikumide perekonda ({{commentsTotal}})

Mullas elavad bakterid sünteesivad konkurentsieelise saavutamiseks mitmeid antibakteriaalseid ühendeid.
Mullas elavad bakterid sünteesivad konkurentsieelise saavutamiseks mitmeid antibakteriaalseid ühendeid. Autor/allikas: laurenprofeta/Creative Commons

Tavalisest õuemullast võetud mullaproovis leidunud DNA järjestanud teadlased leidsid uue antibiootikumiklassi. Looduslikud ühendid tapavad isegi baktereid, mille vastu juba aastaid kasutuses olnud antibiootikumid ei aita.

Antibiootikumide liigkasutuse tõttu leiab maailmast üha rohkem baktereid, mis on omandanud nende suhtes resistentsuse. Juba ainuüksi Euroopas sureb selliste bakterite tõttu aastas ligikaudu 25 000 inimest. Uute turule jõudvate antibiootikumide hulk on samal ajal kokku kuivanud. Alates 2000. aastast ilmus müügile ainult 30 antibiootikumi. Paraku aitavad need vaid väheste bakteritest põhjustatud nakkuste vastu.

Enne 2016. aastal tehtud avastust avastati viimane ja täiesti uus antibiootikumide klass 1987. aastal. Põhjuseid on mitu. Suurt tulu antibiootikumide müümisega ei teeni. Seetõttu puudub ka ravimifirmadel eriline huvi nende arendamiseks raha kulutada. Teisest küljest on bakterite vastu aitavad ühendid ühed kõige keerukamad loodusest leitavad molekulid.

Väheseid loodusest leitud ühendeid pole võimalik muuta enamasti sedavõrd palju, et selle vastu vastupidavuse omandanud bakter suudaks tõrjuda ka vastloodud antibiootikumi.

Rockefelleri ülikooli teadlased teatavad nüüd, et täiesti uute antibiootikumide leidmise võti võib peituda DNA järjestamise vallas tehtud edusammudes. Suur osa bakteritest, sh antibakteriaalseid ühendeid valmistavatest mikroobidest vajavad kasvamiseks väga kindlaid tingimusi. Laboris ei suudeta neid aga tihti jäljendada selleks piisavalt hästi.

Viimastel aastatel täiustatud tehnikatega on võimalik järjestada kogu mullas leiduv pärilikkusaine. Seda täiendavalt analüüsides jäävad sõelale ka DNA-järjestused, mis vastutatavad teiste mikroobide vastu aitavate ühendite sünteesimise eest.

Terve hulga selliseid järjestusi Rockefelleri ülikooli teadlased eesotsas Sean Brady'ga leidsidki. Kokku uurisid nad selleks enam kui tuhandet mullaproovi. Kuna DNA pole midagi muud kui info, sai töörühm needsamad ühendid – malatsidiinid – sünteesida pärmi abiga päris maailmas. Rottidega täiendavaid katseid leidis Brady, et kaks ühendit – malatsidiin A ja malatsidiin B – aitavad grampositiivsete bakterite vastu.

Muu hulgas sai sellega tappa metitsiliini suhtes resistentseks muutunud stafülokokki ehk superbakterit MRSA. Antibiootikum aitas bakterite vastu vähemalt esimese 20 päeva jooksul, et terve katseperioodi vältel.

Brady nentis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris, et on veel vara öelda, kas ja millal võib sellel põhinevat antibiootikumi apteegiriiulil. Iga uus antibiootikum peab enne seda läbima kliiniliste katsete kadalipu ja ravimiametite heakskiidu. Samas oli biokeemik optimislik, et kasutatud lähenemisviisiga on võimalik leida ka mitmeid teisi senitundamtuid antibiootikumide klasse. Seega võiks jõuda ideaalis mõne aasta pärast turule siiski terve hulk uusi antibiootikume.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Microbiology.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: