Inglismaal asuva Exeteri ülikooli teadlased eesotsas Robert Breadmore`iga tegid katseid soolekepikesega. Bakteriga, kes elab inimeste ja teiste imetajate soolestikus ja on seal enamjaolt ohutu, kuid võib põhjustada mõnedes patogeensetes vormides ka haigusnähte nagu kõhuvalu, kõhulahtisust ja neerupuudulikkust.

Breadmore ja kolleegid töötlesid soolekepikesi nelja päeva jooksul kaheksa korda antibiootikumiga. Iga korraga tugevnes bakterite resistentsus, nagu oligi karta. Kuid peale selle panid teadlased oma üllatuseks tähele, et resistentsusmutatsiooniga soolekepikesed paljunesid kiiremini kui enne antibiootikumikuuri ning nende populatsioon oli nelja katsepäeva lõpuks kasvanud kolm korda arvukamaks, kui oleks see muidu kasvanud. Bakterite paljunemine ei aeglustunud enam ka siis, kui teadlased antibiootikumi manustamise lõpetasid.

Peale selle märkasid teadlased, et muundunud soolekepikestes leidus varasemast vähem viiruse DNA-d. Nii arutavadki nad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et antibiootikumiresistentsust põhjustav mutatsioon paistab andvat bakteritele veel muidki evolutsioonilisi eeliseid.

Tulemus toetab arusaama, et antibiootiline ravi peab olema kiire ja täpselt piiritletud, et bakterid häviksid enne, kui jõuavad toimeainega kohaneda.