Kust leida uusi antibiootikume? ({{commentsTotal}})

Antibiootikumi tsefaleksiini kapslid.
Antibiootikumi tsefaleksiini kapslid. Autor/allikas: Sage Ross/Wikimedia Commons

Hiljutise raporti kohaselt saab ainuüksi USA-s igal aastal rohkem kui kaks miljonit inimest ravimiresistentse bakteriaalse nakkuse ning nendest 23 000 juhtumit lõpevad patsiendi surmaga. Antibiootikumide liigse ja väära kasutamise vältimatu kaasnähtusene leviva ravimiresistentsuse vastu võitlemiseks tuleb teadlastel leida uusi antibiootikume ja ravivõimalusi.

Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson kirjutavad märtsi-aprilli Horisondis, et uute antibiootikumide avastamine on keeruline intellektuaalne väljakutse. Alates 2000. aastast on müügile ilmunud 30 uut antibiootikumi. Neist enamik on looduslike ühendite poolsünteetilised analoogid. Paraku toimivad kõik uued ravimid üksnes grampositiivsete haigusetekitajate vastu ja sobivad seega vaid väheste infektsioonide raviks.

Bakterid liigitatakse rakuseina ehituse põhjal grampositiivseteks ja gramnegatiivseteks. Grampositiivsete bakterite rakusein koosneb tsütoplasmamembraanist ja seda ümbritsevast

paksust peptidoglükaani kihist. Gramnegatiivsed mikroobid on seevastu ümbritsetud kahekordse membraaniga, mille vahel asetseb õhuke peptidoglükaani kiht. Grampositiivsete bakterite membraan on paljude antibiootikumide jaoks kergesti läbitav, kuid üksnes vähesed ravimid suudavad läbida gramnegatiivsete bakterite rakuseina. Kõige rohkem vajataksegi hetkel uusi ravimeid, mis suudaksid tungida gramnegatiivsetesse patogeenidesse.

Ülesande teeb keerulisemaks asjaolu, et gramnegatiivsete bakterite rakuseinas paikevad sageli valgulised pumbad, mille abil väljutatakse rakuseina läbinud ravimimolekule. Lisaks toimib valdav osa antibiootikumidest üksnes kiiresti jagunevate bakterite vastu. Krooniliste infektsioonide vältimiseks tuleb leida ühendid, mis hävitaksid ka mittejagunevaid patogeene.

Sünteetilised antibiootikumiklassid on leitud väikeste projektide käigus ja sünteetiliste molekulide kogude sõeluuringud pole end antibiootikumide avastamisel õigustanud. Seevastu on looduslikud ühendid ajalooliselt olnud antibiootikumidena edukad ja võivad jääda peamiseks uute ravimite allikaks ka 21. sajandil. On põhjust uskuda, et paljud looduslikud antimikroobsed ühendid on jätkuvalt avastamata. Ligikaudu kaks kolmandikku looduslikest antibiootikumidest on isoleeritud mullabakteritelt aktinomütseetidelt. Kõige „andekamad” aktinomütseedid toodavad 30–50 erinevat potentsiaalset antibiootikumi.

Valdav osa mikroobide maailmast on aga tänini tundmatu. Üle 99 protsendi bakteritest on mittekultiveeritavad, st nad ei kasva tavalistes laboritingimustes. Neid organisme peetakse paljulubavaks uute antibiootikumide allikaks. On juba välja töötatud esialgsed meetodid mittekultiveeritavate mikroobide toodetavate ühendite isoleerimiseks. Uusi antibiootikume otsitakse ka süvamerebakteritelt, samuti seentelt ja taimedelt.

Tartu ülikooli doktorant Ülar Allase ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tensoni artiklit "Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul" saab lugeda täismahus ajakirjas Horisont.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: