2015. ja 2016. aastal vähenes tunduvalt ka põllumajandusloomade arv Eestis, kuid ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Marju Sammul märkis, et antibiootikumide koguse langustrendi näitab just koguse ja loomade arvu võrdlus. Kui aga rääkida antibiootikumide kasutamise jõulisemast piiramisest, siis selles osas on Eesti Marju Sammuli sõnul Euroopas pigem mahajääjate seas.

"Mõnede antibiootikumide rühmade puhul me tõesti peaksime natukene tööd tegema ja vähendama nende kasutamist, näiteks kolmanda-neljanda põlvkonna tsefalosporiinid, polümüksiinid, fluorokinoloonid. Nende kasutamist veterinaarmeditsiinis tuleks kindlasti vähendada, sest need on hädavajalikud, väga-väga olulised antibiootikumid humaanmeditsiinis ja kui me kujundame resistentsuse nende antibiootikumide vastu veterinaarias, siis lõppkokkuvõttes see maksab nö kätte meile endile, et meil ei ole enam ühel hetkel haiglas antibiootikume, millega väga raskeid infektsioone ravida," selgitas Eesti Maaülikooli kliinilise veterinaarmeditsiini projektijuht Birgit Aasmäe.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson selgitas lisaks, et üle maailma koguneb üha enam andmeid selle kohta, et kui ka loomakasvatuses antibiootikume kasutada, siis seal selekteeruvad välja antibiootikumiresistentsed bakterid ja resistentsus levib mõne aja pärast ka inimest nakatavatesse bakteritesse.

"Me ei saa inimesi enam ravida. Et kui me räägime inimeste ravist, siis Eesti on olnud kasutamise osas antibiootikumidel üks Euroopa vähesema kasutamisega riike ja ka resistentsuse tasemed on meil üldiselt madalad, aga nüüd viimastel aastatel me oleme ikkagi väga paljudele haigustekitajatele nägemas üha kiiremat resistentsuse tõusu," märkis Tenson.

Väga üldise lahendusena näevad nii Tenson kui Sammul ravimiametist antibiootikumide kasutamise vähendamist. Sellele aitaks kaasa nii loomade elutingimuste parandamine kui täpsem diagnostika nii veterinaar- kui inimmeditsiinis.

"Me loodame, et meile tekivad sellised kiire diagnostika meetodid, et me saame öelda, kes see nakkustekitaja täpselt on ja millise antibiootikumiga teda ravida. Sellepärast, et kui me ravime vale antibiootikumiga, siis me ei ravi seda nakkust, vaid meie kehas elavad teised bakterid lihtsalt on selle selektsiooni surve all ja muutuvad antibiootikumile resistentseks ja sellega see resistsentsus jälle levib," ütles Tenson.

Birgit Aasmäe peab vajalikuks tsentraalset andmebaasi, kuhu loomaarstid antibiootikumide kasutamise kohta regulaarselt aru annaksid.

"Maaeluministeeriumi mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskavas on see asi küll õnneks ette nähtud, nii et loodame, et lähitulevikus see andmebaas luuakse, et selle põhjal me saaks detailselt analüüsida olukorda ja saaksime midagi ette võtta vajadusel. Aga kui meil algandmeid ei ole, siis antud hetkel väga palju teha ei saagi."