Eesti kasutab antibiootikume eeskujulikult, kuid oht ootab ukse taga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ravimid (foto on illustreeriv).
Ravimid (foto on illustreeriv). Autor/allikas: Pixabay

Kui kaugelt vaadata, paistab Eestis antibiootikumide kasutamisega kõik hästi olevat. Euroopas kasutab meist vähem antibiootikume ainult Holland. "Ent kui kätte võtta luup ja muidu tagasihoidlikke numbreid lähemalt vaadata, ei ole see pilt enam sugugi nii ilus," tõdeb antibiootikumide kasutamist uurinud Jana Lass ja lisab: "saatan peitub detailides".

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suri möödunud aastal Euroopas ravimiresistentsesse nakkushaigusesse umbes 33 000 inimest ja maailmas kokku umbes 700 000 inimest.  

Haigustekitavate bakterite ravim-resistentsuse kujunemist ja levimist soodustab antibiootikumide laialdane ja põhjendamatu kasutamine. Seda kinnitab statistika: riikides, kus kasutatakse vähem antibiootikume, on ka vähema antibiootikum-resistentseid baktereid.


Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkushaiguste ravimiseks. Kui selliseid ravimeid kasutatakse liiga palju ja põhjendamatult võivad bakterid, mille vastu nad suunatud on, muutuda resistentseteks. See tähendab, et antibiootikumid ei suuda neid baktereid enam tappa. Sellised bakterid jäävad haige inimese organismis ellu ja jätkavad paljunemist ning hävitustööd vaatamata sellele, et haige tarvitab antibiootikumi.


Eesti on üks neist tublidest riikidest, kus antibiootikume kasutatakse suhteliselt vähe ja siin levib ka vähem antibiootikum-resistentseid baktereid. Nii näitab Eesti raviasutustes viimasel 11 aastal (2008–2018) antibiootikumide kasutamist uurinud ülevaateuuring, mida juhtis Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia teadur Jana Lass.

Sellest hoolimata on spetsialistid mures: kui veel 15 aastat tagasi kasutati Eestis laialdase toimega antibiootikume üsna tagasihoidlikult, siis praegu on need üha suuremat populaarsust kogumas. Uuringust selgub, et 2008. aastal kasutati laia toimespektriga antibiootikume kitsa toimespektri omadest vaid 5 korda enam, kuid 2018. aastal kasutati neid juba 16 korda rohkem kui kitsa toimespektriga ravimeid.

Antibiootikumide kasutamine Eestis
Infogram

Kitsa toimespektriga antibiootikum on just kui rätsepaülikond, mis disainitud võitlema vaid talle ettenähtud bakteritega. Laia toimespektriga antibiootikumid on tehtud aga põhimõttel "üks suurus sobib paljudele". Rünnata haigust tekitava bakteri asemel kõiki baktereid korraga ei ole aga sugugi hea mõte, sest kui muidu hoiab bakteripopulatsioon resistentseid baktereid ise kontrolli all, siis nüüd saavad resistentsed ellujäämiseks paremad võimalused.

"Laia toimespektriga antibiootikum hävitab ka neid baktereid, mis haigust ei põhjusta, kuid on osa inimese normaalsest mikrofloorast. Normaalse mikrofloora häirumine põhjustab näiteks seedehäireid: kõhulahtisus ja kõhuvalu," selgitas Jana Lass.

Sellest hoolimata kipuvad meditsiinitöötajad laia spektriga antibiootikume üha enam eelistama. Miks see nii on, ei tea keegi. Ent Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar arvab, et põhjuseks võivad olla väga inimlikud emotsioonid.

Ta arvab, et kaalukauss võib osutuda laiema toimespektriga ravimi kasuks sellepärast, et haige näeb lihtsalt väga haige välja. "Siis mõeldakse, et paneme ikka igaks juhuks laiaspektriga ravimi: ju see laia spektriga on ikka parem kui kitsa spektriga," spekuleerib Lutsar. Selline tegutsemisviis on aga ratsionaalselt põhjendamatu ja soodustab resistentsete bakterite levikut. Lutsar toob siinkohal eeskujuks Norra, kus perearstidel polegi õigust laiaspektriga antibiootikume välja kirjutada, selleks tuleb iga haigusjuhu puhul eraldi luba hankida.

Jana Lass märkis, et kuigi kaugelt vaadates näib Eestis antibiootikumide kasutamine eeskujulik – võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kasutatakse siin antimikroobseid aineid tagasihoidlikult – ei ole antibiootikum-resistentsete bakterite puhangud Eesti haiglates võõras nähtus.

"Sellised puhangud ei ole küll väga sagedased, kuid neid tuleb aeg-ajalt ette ja nende peatamiseks peame paratamatult taas kasutusse võtma näiteks  väga kõrvaltoimeterohke antibiootikumi kolistiini," rääkis Lass. Ta lisas, et näiteks Läti peab nii kangeid antibiootikume juba palju sagedamini kasutama ja parem oleks, kui Eestis see nii ei läheks.

"Kui inimesel on näiteks leitud karbapeneemresistentse atsinetobakteri tüvi peame me teda ravima kolistiiniga, sest see on ainus antibiootikum, millele bakter allub. Seda kasutades on aga üsna kindel, et patsient saab neerukahjustuse ja suuretõenäosusega ka kesknärvisüsteemi kahjustuse. Kuid kahjuks ei ole meil sellistes olukordades teist valikut," rääkis Lass.

Selleks, et probleem ei süveneks tulebki antibiootikumide kasutamisel silma peal hoida ja vajadusel paremini reguleerida. Meeles tuleb pidada, et resistentsete bakterite levikule aitab kaasa ka näiteks antibiootikumide laialdane kasutamine põllumajanduses. Oma osa on siin mängida ka üldisel globaliseerumisel ja reisimisel: nii nagu kõik teisedki bakterid, armastavad ka antibiootikum-resistentsed bakterid inimeste ja kaupadega mööda maailma rännata.

Antibiootikumiravi korral ei kehti põhimõte, mida kehvem tervis, seda "kangem" ravim, sest antibiootikum peab toimima õigele bakterile ja ei tohi hävitada inimesele vajalikke mikroobe. Autor/allikas: Pixabay
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: