Viimase kümnendi jooksul on maailmas nõudlus teise ringi riiete ja vintage-rõivaste järele kasvanud. Paljude tarbijate silmis on kaltsukates käimine soodne ja keskkonnahoidlik viis oma garderoobi täiendada. Küll aga tuleks teise ringi leiud enne kandmist läbi pesta, sest neis võivad olla säilinud eelmise omaniku patogeenid, vahendab The Conversation.

Inimese nahal elutsevad miljonid bakterid, seened ja viirused, mis kokku moodustavad naha mikrobioomi. See tähendab, et nende mikroobidega puutuvad kokku kõik inimesel seljas olnud riided.

Muu hulgas leidub naha mikrobioomis enamasti erinevaid nakkushaigusi tekitavaid stafülokokke (Staphylococcus). Samuti elutseb nahal tihtipeale streptokokk A nakkust kandvad Streptococcus-bakterid, kandidoosi põhjustavad Candida pärmseen ja HPV-d tekitav inimese papilloomviirus. Iga inimese naha mikrobioom on samas erinev, mis ühele inimesele on ohutu, võib teise haigeks teha.

Kasutatud riiete nakkusoht

Kangas on materjalina teada-tuntud pisikukandja. Teisisõnu võib teise ringi rõivastel leiduda endiselt eelmise omaniku ainuomaseid nahamikroobe, kui rõivaid enne müükipanekut ei ole puhastatud. See omakorda tähendab, et mikroobide kantud nakkused võivad end endiselt riide sees peita.

Uuringutest on teada, et teiste hulgas võib rõivastel säilida naha- ja verenakkusi põhjustavat bakterit Staphylococcus aureus't, aga ka kõhuvaevusi põhjustavaid salmonellat, kolibakterit, noro- ja rotaviirust. Lisaks võivad riietel säilida jala- ja nahaseent põhjustavad seened.

Ühes Pakistani turul müüdavate teise ringi riiete uuringus selgus, et paljud proovid sisaldasid nii Bacillus subtilus'e baktereid kui ka stafülokokke. Mõlemad bakterid võivad esile kutsuda naha- ja verenakkusi. Teisteski uuringutes on kasutatud rõivastelt leitud dermatiiti ja sügelisi põhjustavaid parasiite.

Nahamikroobid suudavad ellu jääda, toitudes higis sisalduvatest aminohapetest, aga ka karvanääpsude rasust ja naharakkude valkudest. Kõiki neid n-ö toitaineid jääb kandmisel rõivaste külge. 

Lisaks osutavad uuringud, et paljud haigusi tekitavad mikroobid võivad rõiva küljes toatemperatuuril püsida elus mitu kuud. Näiteks püsisid pisikud puuvillasel või segakiust kangal elus kuni 90 päeva. Polüesterkangastel pidasid samad mikroobid vastu aga kuni 200 päeva. Enamik bakteriliike jäi kanga sees pikemalt ellu suurema õhuniiskuse korral – see viitab, et riideid tasuks hoida kuivas keskkonnas.

Kui suur on igal inimesel oht päriselt kaltsuka riietest nakkust saada, on raske öelda, sest seda pole veel uuritud. Küll aga oletavad teadlased, et nõrga immuunsusega inimesed on peamine riskirühm. 

Kuidas teise ringi riideid õigesti pesta?

Enamik mikroobe vajab elutegevuseks vett. Sestap kipub kõige rohkem pisikuliike elutsema inimkeha niiskemates soppides näiteks kaenla all, jalalabadel ja kubemepiirkonnas. Nende piirkondadega kokku puutunud kangas sisaldab ka kõige rohkem mikroobe. Kehavedelike kõrval määrduvad riided vahel toidupritsmetega – needki võivad kujuneda bakterite ja seente kasvulavaks.

Seepärast on oluline teiselt ringilt ostetud rõivaid enne kandmist pesta, et ennetada pisikute paljunemist ja vähendada nakatumisohtu. Näiteks selgus ühes kasutatud riiete uuringus, et esemete pesemine eemaldas neilt kõik sügelisi põhjustavad parasiidid.

Üldiselt on soovituslik pesta äsja ostetud teise ringi riideid pesuvahendiga umbes 60 °C juures. Nii ei kao riietelt üksnes mustus, vaid ka mikroobid ja puhkeolekus haigustekitajad. Viimased ei kao külmemas vees kanga küljest nii kergesti. Kui rõivaeset pole võimalik soojas vees pesta, tuleks pisikute surmamiseks kasutada pesu desinfitseerivat vahendit.

Muude riiete saastumise vältimiseks on soovitav pesta teiselt ringilt ostetud riideid eraldi. Kui inimene tahab siiski riideid masinas koos pesta, tuleks kaltsukaleiud esmalt käesooja vette bakterivastase pesuainega kaheks-kolmeks tunniks likku panna. Kui sel moel on kõik võimalikud haigustekitajad hävitatud, saab ka kaltsukariideid pesta tavapäraselt masinas.

Kes tahab olla täiesti kindel, et iga viimne kui pisik hukkus, võib kasutada riiete kuivatamiseks kuivatis kuuma režiimi või riiet kuuma auruga triikida. Kui kangas võimaldab, võiks kuivatamine olla taas 60 °C juures. Mõlemad meetodid hävitavad edukalt nii baktereid, viiruseid kui ka parasiitide mune.