Prantsuse ökosiirde amet (Agence de la transition écologique) soovitas inimestel harvem pesu pesta, et hoida kokku vett ja energiat. Tallinna tehnikakõrgkooli tekstiilimaterjali õpetuse lektor Diana Tuulik rääkis, et taolised riiklikud suunised on kummalised, sest see, kui sageli on riideid vaja pesta, sõltub sellest, kui määrdunud need on. Inimeste tarbimis- ja kandmisharjumused on väga erinevad. "Sellest tulenevalt ei saa üldistada ning öelda, et üht või teist toodet tuleks täpselt sellise sagedusega pesta. Kui toode on mustaks läinud, tuleb see ära pesta," lausus ta Vikerraadio saates "Huvitaja".

Määrdumine võib Tuuliku sõnul silma paista, aga võib olla ka nähtamatu, seda eriti kirjude ja tumedate materjalide puhul. "Määrdumist seostame väga tihti välise keskkonnaga, aga see sõltub ka sellest, kui puhtad me ise oleme. Kätiste siseservad ja kraekand, mis jäävad varjatuks, võivad teinekord olla väga mustad," rääkis ta.

Prantsusmaal soovitati trenniriideid kanda enne nende pesemist kolm korda ning pesta spordirinnahoidjat alles pärast seitsmendat kasutuskorda. "Seda võib huumoriga võtta, et kui spordisaalis liigutusharjutusi tegemata, kolm korda ringi patseerida, siis võib see ju tõesti kehtida," naljatles ta. 

Tuulik rääkis, kuidas materjalid, sealhulgas spordirõivad, kestavad kauem, kui neid hoitakse ja säilitatakse puhtana. Kõige enam rõivast kahjustav tegur on tema sõnul higi. Seetõttu tasub spordirõivad pärast igat trenni ära pesta. Spordiriietes kasutatakse väga sageli lükrat, mis koosneb elastaankiududest ning seda selleks, et riided oleksid liibuvad, hoiaks vormi ega veniks välja. "Elastaan on higi suhtes kõige tundlikum materjal. Kui jätame spordirõivad pesemata, siis hakkab kangas murenema. Seega ei täida toode enam oma funktsiooni ning oleme mitteteadlikult vähendanud toote kasutusiga," selgitas ta.

Materjaliinimesena soovitab Tuulik pesu pestes lugeda rõivaste hooldusjuhised. "Need ei ole ilmaasjata lisatud, vaid tegelikult on tootjal kohustus hooldusjuhised kirja panna. See on ainuke infoallikas, mis kehtib konkreetselt selle toote kohta. Iga toote kohta kehtivad oma reeglid. Ainult tootja teab, kuidas ta on eseme teinud, milliseid viimistlusvahendeid on ta selle toote valmistamisel kasutanud ning milliseid viimistlusvahendeid on ta kasutanud. Vastavalt sellele kujunevad ka hooldusjuhised," selgitas ta.

Spordirõivaste hooldusjuhiseid on oluline lugeda, sest, et paljusid rõivaid on töödeldud antibakteriaalselt. Selle tõttu ei kannata need kõrgemaid temperatuure. Sageli võib isegi 40 kraadi olla liiga palju. "Isegi kui toode näeb samasugune välja nagu enne, siis antibakteriaalne viimistlus läks mööda kanalisatsioonitorustikku puhastusjaama. Makstud sai aga teiste omaduste eest, näiteks selle eest, et toode ei hakkaks väga kiiresti lõhnama, sest antibakteriaalne viimistlus pärsib bakterite arengut," ütles Tuulik.

Pesu pestes soovitab Tuulik ühtlasi selgeks teha, mille jaoks on üks või teine pesuvahend mõeldud, sest valikuid on palju. "Oluline on, et me ei pese kirjut pesu vahendiga, mis on mõeldud valge pesu pesemiseks, sest need vahendid sisaldavad valgendajaid ehk pleegitajaid. See tähendab, et vahend hakkab pleegitama värvilise toote värve ehk kulutab seda ning värv tuhmub. Kuigi väga sageli on erinevate ajastute moevooludes olnud kulunud värv väga trendikas ning seda on püütud teadlikult tegutsedes saavutada," rääkis lektor.