Vill on materjal, mida seostatakse külmal ajal mugavuse ja soojusega, kuid sageli arvatakse, et üks vill on teisest soojem lihtsalt looma liigi tõttu. Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Diana Tuulik selgitas "Terevisioonis", et kõik villad on soojapidavad, olenemata sellest, millise looma seljast need pärinevad.

"Kui tahame võrrelda soojapidavust, siis peaksime vaatama mitte kiudu ennast, vaid nendest kiududest valmistatud materjali," ütles Tuulik. Määravaks saab see, kui paks ja tihe on kangas ning kui hästi suudab see siduda liikumatut õhku.

Just liikumatul õhul on soojapidavuse juures keskne roll. Mida rohkem õhku materjali struktuuris kinni hoitakse, seda halvemini pääseb soojus kehast välja. Villakiu loomulik säbarus aitab õhku siduda ning see on põhjus, miks villaseid rõivaid eelistatakse külmal ajal.

Viimastel aastakümnetel on villamaailm muutunud märksa kirjumaks ning üks tuntumaid märksõnu on meriinovill. Meriino on lambatõug, kelle villakiud on väga peened. Peenest kiust saab valmistada peent lõnga ja õhukesi materjale, mis tunduvad käega katsudes pehmed ega ärrita nahka. Seetõttu sobivad meriinovillased rõivad hästi otse ihu vastu kandmiseks, näiteks aluspesu või särgina.

"Kui katsuda meriinovillast eset, on sageli raske uskuda, et see on üldse vill," kirjeldas Tuulik. Pehmus ei tähenda aga, et soojapidavus kaoks, sest ka õhukesed meriinomaterjalid seovad tänu kiu struktuurile piisavalt õhku.

Järgmiste kihtide puhul, mis jäävad pealmiseks rõivastuseks, kasutatakse sageli jämedamat villakiudu. Jämedamast villast valmistatakse paksemaid ja tihedamaid kangaid, mis kaitsevad paremini tuule ja jaheda ilma eest.

Jämedama villa puhul tuleb mängu ka looduslik vetthülgavus, kuigi tänapäevane tööstuslik viimistlus on Tuuliku sõnul seda omadust mõnevõrra vähendanud. Viimistluse eesmärk on muuta vill pehmemaks, sest kare vill on paljude jaoks ebamugav. Samal ajal püütakse säilitada ka materjali loomulikud omadused.

Villa üks suur eelis on ka võime siduda niiskust. Vill suudab imada umbes 30–40 protsenti niiskust, ilma et see käega katsudes märjana tunduks. Niiskuse sidumisel vabaneb ka soojust, mistõttu püsib villane rõivas soe isegi siis, kui see on veidi niiske. Alles küllastuspunkti ületamisel hakkab vill tunduma märg.
Just see omadus teeb villast hea materjali ka beebiriiete puhul. Villased kombinesoonid hoiavad lapse soojas ja mugavas keskkonnas ka siis, kui niiskust tekib rohkem.

Diana Tuulik rääkis, et vill määrdub üldiselt vähe, sest on mustusthülgav. Kui villane ese siiski määrdub, tuleb järgida hooldussildil olevaid juhiseid. Enamasti soovitatakse käsipesu või pesumasina käsipesuprogrammi, sest see vähendab kokku tõmbumise riski. Samas ei pruugi villa vanumine alati halb olla: vanunud vill muutub tihedamaks ja võib olla isegi soojapidavam.