Kui tulevikus laboris loodavad sünteetilised bakterid pääseksid katseklaasist välja, võiks rühma tippteadlaste sõnul tegu olla õudusunenäoga. Laborist plehku pannud mikroobid võiksid vallandada maailmas pandeemia, mille vastu oleks Maa elustik täiesti kaitsetu, vahendab ScienceNews.

Oma murest kirjutavad 38-l eri erialadel tegutsevat teadlast ajakirjas Science. Nende sõnul peaksid riikide valitsused kogu maailmas n-ö peegelbakterite loomisega tegelevate uuringute rahastamise lõpetama. Peegelbakterid on organismid, kelle keemiline ülesehitus on looduslike organismide omast põhjapanevalt erinev.

Murekirja ühe autori ja Yale'i Ülikooli immunoloogi Ruslan Medzhitovi sõnul on peegelbakterite loomisega kaasnevaid riske raske ülehinnata. Kui sellised bakterid pääseksid loomade ja taimede kaudu levima, võib lõpuks nendega saastuda lõviosa maamuna elukeskkondadest. Kokkupuude saastunud mulla või muu pinnasega võib olla aga Medzhitovi sõnul organismidele eluohtlik.

Teine kaasautor ja 2019. aastal Nobeli preemia pälvinud Chicago Ülikooli keemik Jack Szostak lisas, et peegelbakterite loomisega võib kaasneda pöördumatult katastroofiline kahju ja inimkonna jaoks oleks tegu enneolematult raske katsumusega. Teisalt leidub teadlasi, kes peavad sellist ohukirjeldust ülepaisutatuks. Nende sõnul pärsivad sellised keelud lihtsalt teaduse arengut.

Parem või vasak?

Kõik elusorganismid koosnevad sarnastest peamistest biomolekulidest. Need n-ö elu ehituskivid saavad olla olemas kahel kujul. Molekulide kaks esinemiskuju on muidu sarnased, ent teineteisega võrreldes justkui peegelpildis – nagu inimesel parem ja vasak käsi. Looduses on aga kahest molekulikujust korraga olemas vaid üks. Näiteks on loodus esinevad valgud alati nii-öelda vasakukäelised, aga DNA ja RNA paremakäelised molekulid. 

Sünteesilise bioloogiaga tegelevad teadlased on varemgi loonud loodusega võrreldes peegelpildis valke ja pärilikkusinfot kandvaid molekule. Samuti on peegelkujul aminohappeid ja peptiide ehk valkude ehituskive lisatud juba mitmesse kasutusloa saanud ravimisse. Kuna looduslikud ensüümid ei suuda peegel-biomolekule hästi lagundada, püsib selliseid osakesi sisaldav ravim kehas kauem. Kõige senitehtu näol on Jack Szostaki sõnul olnud tegu hea ja ohutu teadustööga.

Mure tekib tema ja kaasautorite sõnul siis, kui seni saavutatut liigutakse mitu sammu edasi ja luuakse paljunemisvõimelised peegelbakterid. Sellised organismid suudaksid ilmselt nakatada ning võimalik, et ka kahjustada paljusid mikroobi-, taime- ja loomaliike. Samas paneksid need visalt vastu ensüümidele, mis võimaldavad elusorganismidel looduslikke mikroobe tappa ja seedida.

Murekirja kaasautori ja J. Craig Venteri instituudi sünteesibioloogi John Glassi sõnul oleks peegelbakterid ensüümide jaoks sisuliselt surematud vastased. Niisamuti oleksid peegelbakteritega hädas loomade immuunsüsteemid. Veel ühe kirja kaasautori ja Pittsburghi Ülikooli immunoloogi Timothy Handi sõnul jääksid peegelbakterid loomade immuunsüsteemile lihtsalt eluohtlikult pikaks ajaks märkamatuks.

Kirja autorid möönavad, et sünteesibioloogid suudavad selliseid eluvorme luua parimal juhul alles kümne aasta pärast. Sellegipoolest soovitavad nad kõik selleteemalised uuringud peatada ja rahastajatel taolise teadustöö toetamine lõpetada. Jack Szotaki sõnul oleks kõige parem, kui neid baktereid üldse kunagi ei looda.

Veel üks kaasautor ja Minnesota Ülikooli sünteesibioloog Katarzyna Adamala märgib, et temagi lootis varem tulevikus peegelbaktereid arendada. Ta sai selleks isegi USA riiklikult teadusfondilt eeluuringute grandi. Adamala sõnul aitaks peegelbakterite loomine bioloogidel mõista, kas elu arenes parema- või vasakukäeliseks juhuslikult või on kindlal käelisusel mingi eelis. Ehkki elualuste uurimine oleks olnud tema hinnangul äärmiselt põnev, leiab temagi nüüd, et suure riski valguses ei tuleks niisuguse teadustööga edasi tegeleda.

Kriitikud peavad üleskutset rutakaks

Kõik teadlased aga peegelmikroobides viimsepäevakuulutajat ei näe. Niisamuti ei poolda kõik teadlased teema uurimis- ja rahastuskeelde. Näiteks peab Johns Hopkinsi Ülikooli immunoloog ja bioturvalisuse ekspert Gigi Gronvall kirjas esitatud murekohti väga oletuslikeks. Ta tunnustab autorite üleskutset teema üle jõuliselt arutleda, ent ei poolda keelde enne, kui mingi arutelu on üldse alanud. Gronvalli hinnangul võivad piirangud takistada uuringuid, mis võiksid pakkuda juba lähemal ajal üllatavaid tulemusi.

Texase Ülikooli sünteesibioloog Andrew Ellington nõustub, et murekirja autoritest on üleskutse piiranguid seada vastutustundetu. Samahästi võinuks tema sõnul omal ajal ära keelata transistorid, sest 30 aastat hiljem teevad inimestele peavalu küberkuriteod. Pealekauba pole Ellingtoni sõnul selge, kas peegelorganismid võiksid üldse endast päriselt ohtu kujutada. Nimelt ootaks neid loodusesse pääsedes ees konkurents oma elukeskkonnaga hästi kohastunud organismidega.

Timothy Handi ja kolleegide hinnangul ei tasu seekord aga tulega mängida. Nad nõustuvad, et saavutus on veel mägede taga ja looduslikud organismid võivad saada keskkonnas eelise. See kõik aga ei loe Handi sõnul, kui sünteetilised bakterid murravad end looduslike organismide kaitsest lihtsalt läbi. Isegi kui nende võidukäik looduses oleks aeglane, oleks see Handi hinnangul peatamatu.