Inimese mikrobioom on tema sõprade sõprade nägu
Jagatud eine või põsemusi ei tee üksnes inimesi omavahel lähedasemaks, vaid segab kokku ka nende kõhu mikrobioome. USA ja Hondurase teadlaste uuring viitab, et mida rohkem inimesed isegi kaude omavahel kokku puutuvad, seda sarnasemaks muutub elu nende soolestikus.
Uuringu autorid analüüsisid ligi 2000 inimese soolestiku mikrobioomi andmeid. Kõik uuritavad elasid Hondurases muust asustusest kaugel asuvates külades. Kohalikke uurides said teadlased aimdust, kes kellega oma kõhubaktereid jagab, vahendab NatureNews.
Uuringust ilmnes, et inimese mikrobioomi ei mõjuta üksnes tema isiklikud kokkupuuted. Töörühm täheldas inimeste kõhus ka nende lähikondsete mõju. Uuring on üks paljudest, mis osutavad võimalusele, et inimese tervist mõjutavad lisaks toidusedelile ja keskkonnale teisedki tegurid. Oma mõju võib olla ka inimeselt inimesele kanduvatel soolebakteritel.
Jagamise rõõm?
Uue uurimuse juured ulatuvad pea 20 aasta eest ilmunud teadustöösse, mis näitas, et inimese ülekaalulisus sõltub osaliselt sellest, kui kogukad on tema suhtlusvõrgustiku liikmed. Teada on seegi, et soolestikus elutsevad teatud viirused ja bakterid kallutavad inimest ülekaalulisusele. Nüüd huvitas uue uuringu autorit ja Yale'i Ülikooli sotsiaalteadlast Nicholas Christakist, kas sõbrad võivad üksteise toitumisharjumuste mõjutamise kõrval ka omavahel mikrobioome jagada.
Varemgi on ilmunud mitu artiklit, mis kirjeldavad inimese suhtlusvõrgustiku mõju tema sooleelustikule. Nüüd suundusid Christakis ja kolleegid välitöödele Hondurase džunglisse, et teaduskirjandusse oma panus anda. Seal kaardistasid nad kokku 18 külas ligi 1800 inimese suhtlusvõrgustiku ja mikrobioomi. Erinevalt lääneriikide elanikest suhtlevad kohalikud külaelanikud peamiselt silmast silma. Samuti puutuvad nad väga harva kokku mikrobioomi mõjutada võivate antibiootikumide ja töödeldud toiduga.
Proovide analüüsil ilmnes, et sama katuse all elavatel inimestel kattub soolestikus kuni 13,9 protsenti mikroobitüvesid. Välja tuli aga seegi, et isegi aeg-ajalt koos aega veetvatel, ent eraldi majapidamistes elavatel inimestel olid soolemikroobide tüved kümne protsendi ulatuses samad.
Seevastu neil, kes elasid koos samas külas, kuid koos aega ei veetnud, oli sooleelustiku ühisosa vaid neli protsenti. Lisaks leidis töörühm märke n-ö ülekandeahelatest: sõprade sõpradel oli ühiseid mikroobitüvesid rohkem kui kahel juhuslikult valitud külaelanikul.
Uuringu tulemused aitavad teadlastel jälle pisut paremini mõista mikrobioomi kujunemist. Uuringuga mitte seotud Pompeu Fabra Ülikooli mikrobioloogi Mireia Valles-Colomeri sõnul on oluline, et seekord olid luubi all soolemikroobide alamliigid. Nimelt võivad omavahel tuttavad inimesed jagada juhuslikult küll samu mikroobiliike, aga võimalus juhuslikult samade alamtüvede jagamiseks on palju väiksem.
Uuringuga mitte seotud Trento Ülikooli arvutusbioloogi Nicola Segata sõnul muudavad sedalaadi uurimused täielikult senist mõttemalli. Uus töö viitab tema sõnul, et mikrobioomi kaudu võivad inimeselt inimesele edasi kanduda ka teatud haiguste, näiteks kõrgvererõhutõve ja depressiooni riskitegurid. Leiu valguses võiks Valles-Colomeri sõnul depressiooni praeguseid ravivõtteid kombineerida mõne mikrobioomi toetava meetmega.
Siiski pole uuringu sõnum, et inimesed peaksid nüüd üksteise mikrobioomiga n-ö nakatumist kartes otsekontakte vältima. Valles-Colomeri sõnul võib lävimise käigus inimeselt inimesele kanduda ka nende tervist toetavaid mikroobitüvesid ehk lähedane suhtlemine võib olla tervisele hoopis kasulik.
Uuring avaldati ajakirjas Nature.
Toimetaja: Airika Harrik