Varem magama minejatel on mikroflooras rohkem just selliseid eriti kasulikuks peetavaid baktereid nagu Akkermansia muciniphila, kes hoiavad kõhu tervist ja aitavad vähendada põletikku, aga on ka leitud, et see toetab head õpivõimet.

Laste unekommete ja tervise vahel on seoseid leitud varemgi, näiteks on teada, et tublide õpitulemuste, jõudsa kasvamise ja tervislikus kehakaalus püsimise toeks on tähtis hea ja piisavalt pikk uni.

Xueping Tian ja ta kolleegid Lanzhous asuvast Gansu Taastusravi Keskhaiglast hõlmasid uuringusse 88 last vanuses kaks kuni 14 eluaastat.

Lapsi vaadeldi kuuluvana kahte rühma: ühed läksid õhtuti magama enne kella poolt kümmet, teised hiljem. Laste unerežiimi jälgiti kaks nädalat.

Mikrobioomi analüüsil ilmnes kahe rühma vahel olulisi erinevusi. Peale eelmainitud Akkermansia muciniphila oli varem magama minejatel kõhus rohkem ka mitut muud kasulikku bakterit.

Mitmegi bakteri leidumus sõltus ka uinumise kiirusest, uneaja pikkusest ja unenägude nägemise sagedusest. Varem magama läinud lastel näitas analüüs ka tõhusamat aminohapete ainevahetust ja närvisüsteemi virgatsainete regulatsiooni.

Tian ja kaasautorid märgivad ajakirjas Scientific Reports, et tõenäoliselt mõjutavad laste uneharjumused nende mikrobioomi koosseisu tugevalt.

Teisest küljest ei saa välistada, et paljudki leitud seosed on põhjuslikkuselt hoopis vastassuunalised: mikrobioomis leiduvad liigid mõjutavad lastel mõningaid unenäitajaid.

Nii tõdevad autoridki, et valdkonda tasub veel põhjalikumalt uurida ja kindlaks teha ka ilmnenud seoste põhjusmehhanismid. Võib-olla õnnestub siis leida näiteks mõni mikrobioomile mõjuv rohi, millega võiks vajaduse korral laste und parandada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.