Hapendatud köögiviljad võivad aidata seedeprobleemide korral
Hiljuti sai valmis hapendatud köögiviljade tervisemõju uuring. Selgus, et kui inimesi vaevavad kõhuprobleemid, siis hapendatud köögiviljade tarbimine aitab neid leevendada.
Aasta alguses kutsus Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Rain Kuldjärv inimesi osalema katses, et mõista paremini hapendatud toidu tarbimise mõju inimesele ja tema kõhubakteritele. Katse käigus sõid inimesed kolm nädalat tavalisi köögivilju: üks nädal 50 grammi, teine nädal 100 grammi ja kolmas nädal 150 grammi lisaks tavatoidule. Sellele järgnes juba fermenteeritud köögiviljade söömine, mille kogust teadlased samuti aja jooksul suurendasid.
Uuringu tarvis moodustati kolm rühma. Tallinna Ülikooli doktorant Susan Pihelgas rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", et kontrollgruppi kuulusid valdavalt terved inimesed. Teises rühmas olid kõhukinnisusega maadlevad inimesed. Kolmandat gruppi nimetati antibiootikumide rühmaks. Neid kolme gruppi võrdlesid teadlased omavahel.
"Tahtsime näha, kas kõhukinnisuse ja antibiootikumide grupp eristuvad kontrollrühmast," lausus Pihelgas. Erisusi teadlased tõesti nägid. Kõhukinnisuse rühmal oli metaani tootvate bakterite osakaal kõrgem. "Kui metaani on rohkem, viitab see sellele, et soolestiku motoorika on aeglasem. Antibiootikumide rühmas nägime, et bifidobaktereid leidus vähem. Antibiootikumide tarbimine mitte ainult ei tapa seega haigusega seotud baktereid, vaid pihta saavad ka kasulikud piimhappebakterid," selgitas doktorant.
Katsest nähtus, et kaks kergete probleemidega rühma muutusid hapendatud toitu süües kontrollrühmaga sarnasemaks. "Ühest küljest vähenesid neil põletikuga seotud bakterite osakaalud ja need muutusid kontrollrühmaga võrreldavaks. Samuti muutusid sarnasemaks metaani tootvate bakterite osakaalud. Saame öelda, et need, kel algul oli probleeme kõhukinnisusega või antibiootikumide tarbimisest tekkinud probleemidega, nende mikrobioota muutus kontrollrühmaga sarnasemaks," ütles Pihelgas.
Mikrobioota on igal inimesel erinev ja sõltub tema elustiilist. Kindlasti mõjutab mikrobiootat Pihelgase sõnul liikumine, toitumine, reisimine ja ka sage käsimüügiravimite tarvitamine. Näiteks ibuprofeenil on soole mikrobiootale väga märgatavad mõjud. "Tihti inimesed ei mõtle sellele. Käsimüügiravimid tunduvad ohutud, sest neid saab ilma retseptita. Neid kiputakse liiga kergekäeliselt kasutama ja sellel kõigel on päris tugev mõju," ütles doktorant.
Rain Kuldjärv rääkis, et fermenteeritud toitu võiks üleüldiselt rohkem süüa. Küll aga tahavad inimesed vaheldust. "Eestlased söövad palju hapukapsast ja soolakurki, aga ei taha kogu aeg ühte sama asja süüa," ütles ta. Kuldjärv lisas, et köögiviljad on ideaalne hapendatud toit toetamaks inimese mikrobioomi, sest need sisaldavad palju kiudaineid. Hapendatud toite ei tasu aga panna supi või prae sisse, vaid neid tuleb Kuldjärve sõnul süüa toorelt, sest kuumtöötlemisel hävivad elusad piimhappebakterid.
Kui inimene on pidanud võtma antibiootikume, siis soovitavad arstid tarbida pärast piimhappebaktereid. Kuldjärve sõnul on hapukapsas parem variant kui erinevad medikamendid, sest kapsast saab kätte ka bakterite toiduks olevaid kiudaineid.
Uuringus osales 55 osalejat. Teadlased uurisid seda, kuidas inimeste mikrobioom reageerib köögiviljade tarbimisele: nii tavaliste köögiviljade kui ka fermenteeritud ehk hapendatud köögiviljade söömisele. Hapendatud köögiviljadest pakuti neile hapendatud nuikapsast, hapendatud beebiporgandit ja kimchi't. Tavalistest köögiviljadest olid valikus kapsa ja porgandi segu ning nuikapsakangid.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Huvitaja", küsis Krista Taim