Kõike enam tekitab viroloogidele muret Ukrainas kiiresti levima hakanud bakter Klebsiella pneumoniae, mille arvele saab üleilmselt kirjutada iga viienda antimikroobsest resistentsusest (AMR) tingitud surma. Teadlased on avastanud muu hulgas ka tüvesid, mida ei suuda tappa üksi teadaolev antibiootikum, vahendab Science.

Euroopa ja USA terviseametid saadavad Ukrainasse kiiresti diagnostikaseadmeid ning koolitavad haiglate töötajaid nakkuste tõrjumiseks, et aidata võidelda resistentsete mikroobide vastu. Vastasel korral suureneb ka võimalus, et ohtlikud bakterid levivad üle riigipiiride.

Teadusajakirjas The Lancet avaldatud andmete järgi viis AMR 2021. aastal üle kogu maailma hinnanguliselt 1,14 miljoni surmani ja sel oli oma roll veel 4,71 miljoni surma puhul. Samas ülevaates ilmunud prognoosi kohaselt võib AMR 2050. aastaks viia kümne miljoni surmani.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on korduvalt hoiatanud, et bakterite ravimiresistentsuse peamiseks põhjustajaks on antibiootikumide liiga kergekäeline kasutamine. Ukrainas on antibiootikumide hooletu kasutamine kestnud juba aastakümneid.

Suurbritannia Kuningliku kaitsemeditsiini keskuse arst ja mikrobioloog Scott Pallett tõi välja, et sõjaolukorras on see suuresti paratamatu. Kui haavatud sõdurit ei suudeta kiiresti evakueerida, kasutavad meditsiinitöötajad sageli igaks juhuks laia toimespektriga antibiootikume, et ennetada eluohtlikke nakkusi.

"Kuulid ja killud viivad patogeenid sügavale kehasse, kus neil on ideaalsed tingimused paljunemiseks," lisas ta. Samas võib taoline antibiootikumide ennetav kasutus soodustada bakteritele resistentsuse andvate geenide arengut ja levikut.

Näiteks kerkis 2000. aastate alguses Iraagi ja Afganistani lahinguväljadel esile ravimresistentne bakter Acinetobacter baumannii. Toona allus see siiski laia toimespektriga karbapeneemidele. Sellest ajast saadik on karbapeneemiresistentsus hakanud aga ülemaailmselt hoogsalt laienema.

"Praegu levib kõige ohtlikum resistentsuse geen," ütles USA Walter Reedi sõjaväemeditsiini uurimisinstituudi (WRAIR) mikrobioloog Patrick McGann, viidates New Delhi metallo-beeta-laktamaas 1 (NDM-1), ensüümile, mis muudab karbapeneemid kasutuks. "Kui bakter omandab selle geeni, muutub see resistentseks tervele antibiootikumide rühmale."

Ukrainas on NDM-1 resistentsuse geeni leitud Klebsiella bakterist. McGanni sõnul kannab NDM-1 geeni umbes 80 protsenti seni Ukrainas sekveneeritud Klebsiella tüvedest. Teisisõnu näeb seda kümme korda sagedamini kui mujal Euroopas.

Geeni kiire leviku üheks põhjuseks on tema sõnul Klebsiella võime omastada plasmiide – ekstrakromosomaalset DNA-d, mis sisaldab resistentsuse geene, otse teistelt bakteritelt.

Resistentsete bakterite hulk hakkas Ukrainas tõusma juba 2014. aastal, pärast seda kui Donbassi piirkonnas algasid lahingud Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel. Ühes 2020. aasta uuringus leiti, et peaaegu viiendik haiglates nähtavates nakatumistest olid seotud mitmele ravimile resistentsete bakteritega. Klebsiella oli seejuures kõige levinum.

Aastal 2021 hakkas Ukraina AMR-i tõkestamiseks reguleerima antibiootikumide käsimüüki, kuid need sammud jäid pärast Venemaa vägede sissetungi 2022. aasta veebruaris tagaplaanile .

Euroopa ja USA terviseametid hakkasid soovitama haiglatel isoleerida ning testida Ukrainast pärit patsiente ravimresistentsete patogeenide suhtes 2022. aasta märtsis. Seire käigus on avastanud Ukrainast pärit resistentsuse juhtumid mitmest Euroopa riigist ja koguni Jaapanist.

"Ravimresistentsuse tase, mida me Ukrainas näeme, kuulutab postantibiootilise ajastu tekke ohtu," hoiatas Scott Pallett.