Keha kõigi elundite seas on just aju üks suuremaid energiatarbijaid. Seetõttu on teadlased muude tähtsate küsimuste seas tundnud ka huvi, mis võimaldab inimese bioloogias aju energiaga hästi varustada.

Rühm Ameerika teadlasi väidab, et olulisteks abilisteks on siin olnud meie kõhus elutsevad bakterid, kes osalevad toidu seedimisel ja sedakaudu ka toidust energia ammutamisel.

Katherine Amato Chicago lähistel tegutsevast Northwesterni Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katse, kus siirdasid inimese, saimiri ja makaagi kõhubaktereid hiirtele.

Nii nagu inimesel on ka uue maailma ahvil, saimiril, oma keha kohta suhteliselt suur aju. Vana maailma pärdikul, makaagil, on aga aju suhteliselt väiksem.

Teadlased mõõtsid võõraid baktereid saanud hiirtel kaaluiivet, rasvasisalduse protsenti, veresuhkrut, maksaensüüme ja muid füsioloogilisi näitajaid.

Selgus, et kui hiired olid saanud inimese või saimiri baktereid, hakkasid nad nii tootma kui ka tarbima rohkem energiat. Makaagi baktereid saanud hiired aga talletasid rohkem energiat rasvana.

Nii söandavadki Amato ja kaasautorid teha ajakirjas Microbial Genomics järelduse, et inimene on evolutsioonis suutnud luua oma kõhus soodsad elutingimused just sellistele bakteritele, kes suudavad energiatootmisel eriti tõhusalt abiks olla.

Varasematest uuringutest on juba teada, et inimese jämesoole mikroobid toodavad ühendeid, mis võivad inimese bioloogilist toimimist mitmel moel mõjutada, näiteks põhjustada ainevahetuses inimese tüsenemisele viivaid muutusi.

Selgus, et ka inimese aju evolutsioonis võis kõhubakteritel olla suur roll.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.