Ülekaalulisuse kehvade kõhubakteritega sidumiseks napib tõendeid

Soolestikus elava bakterikoosluse muutmist on nähtud viimasel kümnendil perspektiivika võimalusena inimeste tervise parandamiseks. Seni läbiviidud suuruuringuid lahanud vaheanalüüs viitab aga, et vähemalt ülekaalulisuse puhul pole veel sugugi selge, millise mikrobioomi poole üldse püüelda tuleks.
''Kõhnade ja ülekaaluliste inimeste mikrobioomi erinevused on tunduvalt peenekoelisemad, kui me reeglina arvame. Peame hakkama valdkonnas sagedamini ja laiemalt kontrollima, kas ühes uuringus haigusele viitav biomarker vastab samale ka teises andmekomplektis. Kui me seda ei leia, tuleb vaatamata meie entusiasmile tunnistada, et selle haiguse puhul pole soolestikus elavad bakterid sedavõrd olulised,'' nentis Michigani ülikooli mikrobioloogia professor Patrick Schloss ERR Novaatorile.
Selles, et inimeste sisemuses ja nahal elavad mikroorganismid inimeste tervist mõjutavad, pole mõtet kahelda. Näiteks seostuvad kergekäelised ja sagedased sooleelustikku laastavad antibiootikumikuurid kõrgenenud ülekaalulisuse ja astmariskiga. Kokkupuude ema mikroobidega mõjutab samas aga immuun- ja närvisüsteemi arengut ning teisigi ainevahetusprotsesse.
''Uuringust ei järeldu, et bakterid ei mõjutaks ülekaalulisust üldse, vaid me pole leidnud seni usaldusväärset signaali, mille alusel inimese kehakaalu ennustada,'' selgitas Schloss. Üheks põhjuseks võib tema sõnul pidada uuringute statistilist võimsust ja mikrobioomi varieeruvust. Teisisõnu on mikroobikooslused inimeseti liiga erinevad, et otsitavaid seoseid väikeste katserühmadega usaldusväärselt tuvastada saaks. Kuigi uurimisaluste arv on hakanud kasvama, jääb see enamasti alla tuhande, mida ei saa pidada tavaliselt piisavaks.
Samuti rõhutas Schloss, et loomadega tehtud katsete tulemuste tõlgendamisel peab olema ettevaatlik. Näiteks on leitud, et hõimkonda Bacteroidetes kuuluvad mikroobid näivad loomi paksemaks tegevat, mil hõimkond Firmicutes aitab hoida hiiri saledana. Schlossi kümmet enam kui tuhandet inimest hõlmanud uuringut analüüsides taolist selget soodumust ei näinud. Laiemas plaanis oli vahe ülekaaluliste ja normaalkaalus olevate inimeste liigilises mitmekesisuses oli keskmiselt vaid enam kui kaks protsenti.
''Mikrobioomi hõimkondade tasemel käsitlemine on küsitav. Samahästi võiksime püüda ennustada millise metsaga tegu on, lähtudes loomade ja taimede arvukuse suhtest,'' selgitas Schloss: ''vähemalt ülekaalulisuse puhul peaksime tegema uuringuid kõrgema resolutsiooniga ehk vaatama kindlate perekondade ja liikide poole''. Mikrobioloogi hinnangul ei tohiks see tulla aga üllatusena, mikrobioom varieerub inimeseti väga palju. Alternatiivselt võiks astuda sammu kõrgemale ja vaadata, milliseid aineid tekib bakterite elutegevuse tulemusel.
''Õnneks on hakatud mõistma, et pole olemas ühte kindlat tervet inimest iseloomustavat mikroobikooslust. Me saame küll mikroobe tervisega seostada, kuid tõenäoliselt võib olla väga palju erinevaid viise terve olla,'' lisas Schloss. Samas märkis mikrobioloog, et teatud rakendustes, näiteks pärasoolevähi diagnoosimisel võiks mikrobioomist kasu lõigata juba õige pea.
Uurimus ilmus ajakirjas mBio.