Teadlased: salmonella farmi sattumine on imelihtne, kuid Eestil läheb hästi ({{commentsTotal}})

2014. aastal leiti salmonellat 2,2% testitud munadest või munatoodetest.
2014. aastal leiti salmonellat 2,2% testitud munadest või munatoodetest. Autor/allikas: polaristest/Creative Commons/(CC BY-NC-ND 2.0)

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) hoiatas eile salmonellakahtluse tõttu OÜ Sanlind kahest farmist pärinevate munade eest. Eesti Maaülikooli teadlaste sõnul on Eestis salmonella bakteriga probleeme pigem vähe ning elementaarseid toiduohutusreegleid järgides pole kuigi suur ka nakatumisoht.

Euroopa Liidus laiemalt vähenes viimase kümne aasta jooksul karmimate sanitaarnõuete tõttu nakkuste arv enam kui poole võrra. Viimasel kolmel aastal pole olukord agaparanenud. Eestis haigestus salmonelloosi 2018. aasta I poolel 128 inimest. Täielikult haigusi tekitavast bakterist vabaneda ei õnnestugi.

"Mingil tasemel jääb see nii loomapopulatsioonis kui ka inimeste seas ringlema. Korralike ennetusmeetmete ja riskide maandamisega suudame farmi tasandit kontrollida aga üsna hästi," märkis Toomas Kramarenko, toiduohutusele keskenduv maaülikooli doktorant.

"Peamiselt leidub salmonellat tooraines toores lihas, mis suunatakse igal juhul kuumtöötlusesse. Kohe söömiseks mõeldud toodete tõttu on olnud juhtumeid vähe. Munadega pole Eestis erilisi probleeme olnud ja munakanade seas eriti ei levi," viitas Kramarenko oma teadustöö käigus läbiviidud uuringutele. Euroopa Liidus on saastunud munad aga juhtivaks salmonelloosi tekitajaks.

2014. aastal ilmunud töös leiti Eestist kogutud 47 872 toiduproovi testimisel salmonella baktereid 260-st ehk 0,54 protsendis kõigist proovidest. Kuumtöötlemata toitudes nähti bakterit 0,81 protsendis proovides. Salmonellat leiti ka igas 50. munas või munatootes.

Ülaltoodud statistikast ei tasu siiski paanikasse sattuda. Haigustekitajate hävitamiseks piisab toidu korralikust kuumutamisest. "Viimasel ajal on toortoidu kasulikkuse rõhutamisega kergelt üle piiri mindud. Toiduohutusega seonduvad eelised kaaluvad iga kell üles mõningase vitamiinikaotuse. Mineraalaineid kuumutamine nagunii ei hävita," laiendas Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto. Salmonella bakter hävib 70 kraadi juures.

Juba väikesest eksimusest piisab
VTA-le veel salmonella bakterite farmi sattumise põhjus teada pole. Selleks on vaja analüüsida proove põhjalikumalt. "Kindlasti viitab see aga teatud määral, et mingil ajahetkel pole bioohutuse nõudeid täielikult täidetud. Tundlikusse keskkonda, nagu on seda munade tootmiseks kasutatavad farmihoone, on salmonelloosi väliskeskkonnast sisse toomine väga lihtne. Seda juhtub ikka," märkis Roasto. Haigust põhjustavaid baktereid võivad levitada nii metslinnud kui ka närilised.

Samuti võidakse salmonelloosi haigustekitaja tuua sisse söödaga. "Üldjoontes võivad olla need veidi eksootilisemad ja serotüüp ei pruugi olla seotud lindude või munadega," lisas professor. Kui sama partii saastunud sööta juhtuvad ostma mitu farmi, võib puhang puhkeda korraga mitmel pool. Tavaliselt ühe tootja probleemid teisi ei puuduta.

Suure osa salmonelloosi juhtumitest on tingitud aga tegelikult hoopis kodusest tarbijast. "Esimene, kes külmaketti rikub, on ikka tarbija. Koju jõudes on toob igasugune liha pesemine pritsmete tõttu kaasa pindade saastumise. Ja kui me samal pinnal valmistame ette toorsalatit, siis sealt need haigustekitajad toitu satuvadki," lisas Roasto.

Alati pole mõtet süüdistada haiguses saastunud toitu. Kramarenko rõhutas, et inimesed nakatuvad salmonelloosi üha sagedamini ka lemmikloomade tõttu. "Tänapäeval kasvatatakse igasugust eksootikat: roomajaid, kahepaikseid jms, seda tüüpi loomad on üheks looduslikuks reservuaariks," märkis doktorant.

Kuigi üldiselt võib seega Eesti olukorraga rahule jääda, tasub meelerahu säilitamiseks järgida siiski elementaarseid hügieenireegleid. Mati Roasto kummutas ka müüdi, et spinati ja ülejäänud salati pesemisega bakteritest vabaneda ei õnnestu. "Seda tuleb teha aga põhjalikult, jooksva vee all ja sõelaga," laiendas professor.

  1. Hoia puhtust. Ristsaastumise vältimiseks tuleb pesta käed sooja vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul enne ja pärast toidu valmistamist ja tualetis käimist. Toiduvalmistamise käigus tuleb kasutada eelistatult paberist ühekordset kuivatus- ja puhastuspaberit. Kõik toiduvalmistamise vahendid (nõud, lõikelauad, noad jm) tuleb pesta pärast seda, kui need on munadega kokku puutunud. Vältida tuleb valmistoidu asetamist nendele nõudele, kus enne seda on hoitud mune.
  2. Hoia toores ja valmistoit eraldi
  3. Kuumuta korralikult. Salmonella bakter hävib kuumutamisel 70 kraadi juures. Muna tuleb keeta vähemalt kümme minutit, suuri ja hiidmune kauem.
  4. Säilita toitu õigel temperatuuril. Bakteritele sobivas keskkonnas jääb temperatuur 5–60 kraadi vahele.
  5. Kasuta puhast vett ja värsket toorainet. Pea kinni toiduainete realiseerimisajast.

Praegu tuleks olla ettevaatlik munadega, mille parim enne kuupäev jääb vahemikku 15. oktoober kuni 26. oktoober ja tootekood on 3EE16710 ja 2EE31531. VTA on kõnealustest farmidest peatanud munade väljaveo ning kaubandusvõrgust on võimalikud saastunud munad kõrvaldatud.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: