Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tudeng Sandra Sokmann uuris magistritöös suhkruga magustatud jookide tarbimist ning selle seoseid sotsiaalmajanduslike teguritega 10–17aastaste Eesti noorte seas. Selgus, et vähemalt kord kuus tarbib suhkruga magustatud jooke 95% noortest. Igapäevaselt tarbib suhkrujooke 19% Eesti noortest, keskmine tarbimiskogus on 204 ml päevas. Töö põhineb Eesti rahvastiku toitumise uuringu andmetel aastatest 2013–2015.

Suhkruga magustatud jookideks nimetatakse mittealkohoolseid jooke, kuhu on lisatud maisisiirupit, sahharoosi, fariinsuhkrut, glükoosi, dekstroosi, mett, melassi, roosuhkrut, invertsuhkrut või puuviljamahla kontsentraati. Suhkruga magustatud joogid on näiteks magustatud piimajoogid, magustatud tee ja kohv, energiajoogid, spordijoogid, magustatud veed ja mahlajoogid. Sandra Sokmanni magistritöös uuriti karastusjookide, mahlajookide ja energiajookide tarbimist, ei kasutatud aga tee, kohvi ja kakao tarbimise andmeid.

Vanemate haridustase ja hõive on seotud suhkrujookide tarbimisega

Suhkruga magustatud jookide tarbijate osakaal oli suurem noorte seas, kelle ema oli aktiivselt töötav ja keskmise haridustasemega ning kes said taskuraha, võrreldes mittetarbijate osakaaluga. Kõige suuremas koguses suhkruga magustatud jooke tarbisid noored, kelle isa oli madala haridustasemega või kodune.

Omapärane seos leiti suhkrujookide tarbija soo ja isa haridustaseme vahel: isa madal haridustase tõstis poisslaste puhul suhkrujookide tarbimise tõenäosuse ligi viiekordseks, samas kui tüdrukute puhul oli seos vastupidine. Autor märgib siiski, et põhjalikumate järelduste tegemiseks olid valimid liiga väikesed ja tegu võib olla juhusliku seosega.

Poiste puhul on tugev mõju ka leibkonna sissetulekul: alla 500eurose kuusissetulekuga perede poistel oli üheksa korda suurem tõenäosus suhkrujookide tarbimiseks kui üle 2000eurose sissetulekuga perede poistel.

Suhkrojooke armastavad lapsed kalduvad ülekaalulisele

Ootuspäraselt on suhkruga magustatud jookide tarbijatel keskmine toiduga saadava energia ja süsivesikute hulk suurem kui mittetarbijatel. Lastel, kes tarbivad suhkruga magustatud jooke iga päev, on poolteist korda suurem tõenäosus ülekaalulisuse tekkeks kui neil, kes tarbivad suhkrujooke vähem. 2014. aastal läbi viidud tervisekäitumise uuringu andmetel on üle poole 16–64aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud.

Ligikaudu 70% ülekaalulistest noortest jäävad ka täiskasvanuna ülekaaluliseks, lisaks võib lapseea ülekaalulisus soodustada krooniliste haiguste, näiteks diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste teket. Seejuures soodustab suhkruga magustatud jookide tarbimine 2. tüübi diabeeti haigestumise riski sõltumata sellest, kas tarbija on ülekaaluline või mitte.

Suhkru liigtarbimine tapab aastas pea kahe Tartu linna jagu inimesi

Suhkrujookide tarbimine on viimastel aastakümnetel kasvanud kõikjal maailmas, ent on sõltuvuses piirkonna elatustasemest. Suhkrujookide tarbimist soodustavad ka televiisorivaatamine, maiustuste tarbimine, hommikusöögist loobumine ja vanemate madal haridustase, aga ka jookide hind, reklaamikampaaniad ning elukoha lähedus kiirtoiduettevõtetele ja kauplustele.

Lisaks on arvutatud, et ülemaailmselt sureb suhkruga magustatud jookide tarbimise tõttu igal aastal 184 000 inimest, neist 133 000 diabeeti, 45 000 südame-veresoonkonna haigustesse ning 6000 pahaloomulistesse kasvajatesse.

Sandra Sokmanni magistritöö täismahus.