Alkohol pole inimeste leiutis. Etanooli tekib käärimise teel nektaris, mees ja puuviljades ka looduses. Geenianalüüsid on viidanud, et etanooli lagundamise võimalikuks muutvad geenid lisandusid inimeste kaugete esivanemate genoomi juba umbes kümne miljoni aasta eest.

Samal ajal on loodusteadlased täheldanud näiteks välitöödel looduslikul teel valminud palmiveini rüüpavaid šimpanseid. Looride poolt toiduks tarvitavas palminektaris võib alkoholi sisaldus küündida looduses 3,8 protsendini.

Berkley California ülikooli bioloogid eesotsas Samuel Gochmaniga on uurinud nüüd primaatide alkoholilembust kontrollitud tingimustes, pakkudes kahele aiele 15 päeva ning ühele loorile viis päeva joogiks viie erineva alkoholi kontsentratsiooniga nektarit ja tassi kraaniveega.

Aiede puhul leidsid teadlased selgelt, et loomad eelistasid suurema alkoholi sisaldusega nektarit. Looriga tehtud katsete arv oli statistiliselt oluliste saamiseks paraku liiga väike. Samas täheldas Grochman kolleegidega primaatide käitumise põhjal, et loomad janunesid alkoholi järele. Näiteks toppisid nad korduvalt näppe juba tühjaks joodud anumatesse, justkui lootes sealt veel nektarit leida. Joobele viitavat käitumist töörühm ei märganud.

Grochman oletab kolleegidega, et alkoholilembus pakub primaatidele evolutsioonilist eelist. Lisaks lisakaloritele aeglustab alkohol ainevahetust, mis soodustab omakorda rasva talletamist. Samuti võib aidata etanoolilehk aidata neil leida söödavaid puuvilju ja õisi.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi ajakirjas Open Science .