Anna Nekaris Inglismaalt Oxford Brookesi Ülikoolist ja ta kolleegid ühendasid mõned metsatukad niinimetatud õhusildadega, mida mööda pelglikud loorid said öösel turnida, riskimata maapealsete kiskjate või parasiitidega kokku puutuda.

Loorid on toredad väikesed loomad — üsnagi leemurite moodi, aga leemurite hulka neid ei klassifitseerita. Jaava tüseloorid, kellele Nekaris ja ta kaaslased sildu rajasid, on nüüd, mil enam kui 90 protsenti Jaava algsest metsast on maha raiutud, sattunud väljasuremisohtu.

Sildu oli kahesuguseid: ühed olid tehtud jämedast kummikattega traadist, teised aga lausa veetorust, mille sees ka vesi voolas. Veetorudega püüdsid teadlased kasulikud olla ka kohalikele põllupidajatele, sest torude kaudu hakkasid nende põllud saama kastmisvett. Nii saadi kohalik rahvas kergemini nõusse, et nende maale selline kummaline kaadervärk rajatakse.

Pikkust oli sildadel 26 kuni 82 meetrit.

Selgus, et loorid hakkasidki neile rajatud sildu sihtotstarbeliselt kasutama. Pärast sildade rajamist läks looridel küll keskmiselt 13 päeva aega, enne kui nad esimest korda neid mööda ühest metsatukast teise usaldasid liikuda, kuid seejärel võtsid nad mõlemat sorti sillad hea meelega omaks.

Samalaadseid metsatukkade vahelisi ühendusi on teadlased katsetanud ka mõnede Austraalia ja India loomade abistamiseks.

Oma praegusest tööst jaava tüselooridega kirjutavad Nekaris ja kaasautorid ajakirjas American Journal of Primatology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.