Kas hõõgveiniaurude tassi kohalt sissehingamisest võib tekkida joove?

Hõõgveini kuumutamisel eralduvad aurud tõesti sisaldavad etanooli, mis teeb purju, kuid see kogus, mis eraldub hõõgveinitassist, on korraga väga väike. Kange alkoholi aurude intensiivsel sissehingamisel suures koguses on tõsised tervistkahjustavad tagajärjed.

Veinis, siinsel juhul hõõgveinis, on alkoholisisaldus madal. Kui seda hingata tassi kohalt, siis satub see hingamisteedesse ja kopsu koos õhuga ja alkohol lahjendatakse ära.

Isegi kui keegi kõik aurud hõõgveinitassist endale suhu või ninna juhiks ning püüaks nii sisse hingata terve pudeli, on raske purju jääda. Seda põhjusel, et sisse hingates ei imendu kogu etanool kopsus, suurem osa sellest hingatakse välja.

Seega ei saa seda kogust alkoholi vereringesse, mille saaks juues ära terve pudeli hõõgveini. Samuti on aurustumise protsess piisavalt aeglane, ning kuna maks hakkab kohe etanooli lagundama, siis tõenäoliselt ei saa sellisel viisil verre ühtki promilli.

Kas hõõgveini saab kuumutamisega muuta alkoholivabaks?

Põhimõtteliselt saab veinist kogu alkoholi välja keeta. Seda juhul, kui vedelikku keeta nii kaua, et vedeliku keemistemperatuur jõuab 100 kraadini, siis peaks kogu alkohol olema välja läinud. Aga see võtab aega ja kui keeta lahtiselt, mitte destilleerida, siis on samal ajal ka suur osa muust vedelikust ära auranud.

Teisisõnu mulinal veini keetmisel eralduvad korraga nii vesi kui alkohol, mistõttu ilmselt kodus pliidil hõõgveini kuumutades seda ikkagi päris alkoholivabaks keeta ei anna.

Keeta pole hõõgveini ka seepärast mõistlik, et nii eralduvad ja lagunevad ka eeterlikud õlid, mis annavad hõõgveinile lõhna ja maitse.