Teadlased leidsid põhjuse, miks alkohol vähki tekitab ({{commentsTotal}})

Vererakud.
Vererakud. Autor/allikas: Wellcome Images/Creative Commons

Alkoholi lagunemisel tekkiv etanaal ehk atseetaldehüüd tekitab vereliblede allikaks olevate tüvirakkude DNA-s pöördumatuid kahjustusi, leiavad Briti teadlased. See selgitab vähemalt osaliselt, miks seostub sage alkoholi tarbimine kõrgema vähki haigestumise riskiga.

"Katsete põhjal tekitab atseetaldehüüd tüvirakkude DNA-s igat sorti muutusi, alates üksikute nukleotiidi asendumisest kuni kromosoomide ulatuslikuma rekombineerumiseni välja," nentis uurimuse juhtivautor Ketan Patel, Cambridge'i ülikooli molekulaarbioloogiaprofessor ERR Novaatorile.

Kuna tegu on tüvirakkudega, valmistatakse nende põhjal miljoneid rakke. Sõltuvalt sellest, kus geeniviga tekib, võib see viia vähi tekkeni. Eelnevate epidemioloogiliste uuringute põhjal on selle ja alkoholi vaheline seos väga selge.

Suurem osa vigadest parandatakse juba eos. "Tegelikult on nende ennetamiseks mitu mehhanismi, aga need ei tööta päris täiuslikult ja midagi lipsab ikka läbi," märkis molekulaarbioloog.

Atsetaataldehüüdi olulisuse tõestamiseks manustas Patel koos kolleegidega hiirtele etanooli ja lõi rivist välja geenid ALDH2 ja FANCD2. Eelnevate uuringute põhjal vastutavad need geenivigade parandamise eest ja aitavad langetada veres leiduva etanaali hulka. Sellist mõju nägi ka Pateli töörühm. Näiteks ALDH2 ensüümi tootva geenita hiirte pärilikkusaines leidus geenivigu keskmiselt neli korda rohkem.

Sama ensüümi tootmise eest vastutavas geenis on viga umbes kaheksal protsendil maailma inimestel. Neist suurem osa on pärit Ida-Aasiast. Mutatsiooni tõttu tõuseb atseetaldehüüdi tase nende veres keskmisest kiiremini.

"See on heas kooskõlas näiteks söögitoruvähi kõrgema esinemissagedusega Hiinas ja mujal Aasias," lisas molekulaarbioloog. Samuti on varasemast teada, et mõlema kaitsva mehhanismita lapsed haigestuvad sagedamini Fanconi aneemiasse. Patel spekuleeris, et vereloomerakkude DNA-s tekkivad kahjustused võivad lisaks selgitada, miks kimbutab alkohoolikuid tihti kehvveresus.

Samas nentis ta, et töörühm ei tea veel hetkel päris täpselt, kui suur vere alkoholi sisaldus vähiriski oluliselt kasvatab. Uuringu tarbeks manustati hiirtele joovet iseloomustavate sümptomite tekkeni kümnel päeval. "Muidugi oleks hea öelda, et juba mõõdukas koguses alkoholi on liiga palju, aga me tõesti ei tea seda praegu," leidis professor.

Eelnevalt avaldatud tööde põhjal võib kergitada alkohol muu hulgas ka erinevate hormoonide, näiteks östrogeeni taset. See kasvatab rinnavähi riski. Rohke alkoholi tarbimise mõjul tekkiv maksatsirroosi mõjul võib tekkida aga maksavähk.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: