Kuidas pühade ajal paremini välja puhata?
Pikad pühad võiksid avada tööl ja koolis käivatele inimestele võimaluse korralikult välja puhkamiseks. Pühades kätkeb aga mitmeid riskitegureid, mis võivad muuta und hoopis kehvemaks. Ebaharilikult kaua üleval olemine tekitab häireid tsirkadiaansetes rütmides. Sellega kaasnevate probleemide seljatamiseks piisab tavaliselt paarist päevast. Seda vähemalt eeldusel, et inimesed saavad neil päevadel normaalselt magada.

Väldi kofeiini
Ärkvel püsimiseks joovad inimesed sageli kohvi, teed ja teisi kofeiini sisaldavaid jooke. Ajju jõudes haakub kofeiin samade ajurakkude pinnal leiduvate retseptorite külge kui adenosiin. Mida kauem on inimene ärkvel olnud, seda rohkem molekule rakkude pinnal leidub ja seda suurem on nende tekitatav unesurve.

Kofeiin tekitab loomulikus protsessis häireid. Molekulide hulk jõuab kehas poole võrra väheneda keskmiselt alles 6–8 tundi pärast kofeiini tarbimist. Seega tasub jõuluõhtul kofeiini sisaldavate jookidega piiri pidada ja meeles pidada, et kohvi mõju on tugevaim alles kaks tundi pärast selle joomist.

Väldi alkoholi
Alkohol mõjub närvisüsteemile täpselt samamoodi nagu populaarsed tuimestid. Selle tarbimine aitab inimestel tõepoolest kergemini uinuda. Järgnevatel tundidel on samas unekvaliteet kehvem. Etanool viib une killustumiseni ja inimesed ärkavad selle tõttu öö jooksul mitmeid kordi. Seejuures ei pruugi nad seda hiljem ise ei mäleta. Samuti mõjub alkohol laastavalt REM-unele. Samas unefaasis näevad inimesed enda sõnul kõige sagedamini unenägusid. Kõigele lisaks mängib see kriitilist rolli (ka meeldivate) mälestuste pikemaajalisel talletamisel.

Ära näljuta ennast
Kehakaalu pärast muretsevad inimesed võivad üritada õhtul ootava rammusa õhtusöögi ootuses päeval söömist vältida. Näljahormooni mõju tõttu on aga seetõttu hoopis tõenäolisem, et nad söövad selle mõjul õhtul tervikuna hoopis rohkem kaloreid.

Tugev eine enne magamaminekut muudab uinumist raskemaks. Ideaalis võiks selle ja seedeprobleemide vältimiseks süüa õhtul vähemalt kolm kuni neli tundi enne uinumist. Rohkelt suhkrut sisaldavate toitude söömise võiks lõpetada enne kella 17.

Väldi eredat valgust
Eeskätt sinine valgus mõjutab, kui palju valmistatakse käbinäärmes melatoniini. Hormoon aitab reguleerida ööpäevarütme. Muu hulgas väheneb selle tõttu õhtuks inimeste erksus. Tavaliselt hakatakse sellega aju üle ujutama kella üheksa paiku õhtul.

Eredate jõulutulede ja televiisori vaatamine või nutitelefonis kõigi teiste tehtud jõulupiltide vaatamine surub hormooni tootmist alla. Nii ei tee kahju perekondlikele tegevustele keskendumine ja tehisvalguse asemel loomulikuma küünlavalguse või kaminatule eelistamine.

Vastuses on kasutatud uneteadlase Matthew Walkeri raamatut "Miks me magame?"

Miks jõululaulud kummitavad?
Paraku on selle uurimine raskendatud. Suurem osa "kummituslauludega" seonduvast leiab aset inimeste ajus. Tehtud tähelepanekute alusel on jõutud paari hüpoteesini.

Neist üks toetub Zeigarniki efektile. Aju ei suuda lõpetamata mõtteprotsessidest kuigi kergesti loobuda. Mõtteprotsessi enda võib käivitada näiteks laulu kuulmine, mille meloodiat või sõnu inimesed täpselt ei mäleta. Samuti jäävad kummitama eeskätt pikemalt kõlavate nootide ja väikeste intervallidega meloodiad. Selliseid laule on kergem laulda võhikutel.

Statistiliselt kummitavad laulud sagedamini melomaane ja sundhäire sümptomitega inimesi. Seda soodustab veel väsimus, stress ja lihtne jõudeolek. Mõnikord on päästikuks inimesed, esemed, jms, mis seostuvad mälestustes kummituslauluga väga tugevalt. Tõepõhi on all käibetõel, et sama laulu sageli kuulmine teeb rohkem kahju kui kasu.

Tõhus viis on võidelda tulega tule abil – mõelda mõne teise laulu peale. Kasuks tulevad verbaalse mõtlemisega seonduvatest ja vaimset pingutust nõudvatest tegevustest, nagu teistega rääkimine või ristsõnade lahendamine. Kui sellest ei piisa, jääb üle kuulata kummituslaule mitu korda täies mahus ja lahendada seejärel näiteks sudokut.

Kuidas poed inimesi ebavajalikke asju ostma ajavad?
Inimmõistusel on kaasaegses maailmas omad vead. Psühholoogiliselt on tegu suuresti samade inimestega, kes pidid end ära elatama küttimise ja korilusega. Seda teavad ka ostukeskuste pidajad.

Nii kasutavad nad ära näiteks "nappuse-efekti". Rohkem tähtsust omistatakse sellele, mis on saada vaid piiratud ajavahemiku. Selle üks näide on jõuluallahindlused, mis mängivad ühtlasi inimeste karjatundele ja hirmule teistest eristuda. igaks juhuks ostetakse seetõttu ka asju, mida tegelikult vaja pole.

Oma roll on ostukeskuste valjul jõulumuusikal ja tuledesäral. Eesmärk on aju ülekoormamine, mis viiks ego lahustumiseni. Ratsionaalne mõtlemine oleks selle tulemusel veel kehvem kui tavaliselt. Õnneks näitab viimasel ajal ilmunud teaduskirjandus, et ego lahustumise nähtus ei pruugi olla tegelikult reaalne nähtus ja turundajad on sellesse asjatult investeerinud.

Ja otseloomulikult vaatamata inimeste endi arvamusele suudavad nad ennustada tulevikku ette ääretult kehvasti. Otsuseid tehakse pigem hetkeemotsiooni najel. Magusalt lõhnava lambakintsu nägemine võib viia jõuluõhtuks liigse toidu varumiseni. Vaatevälja sattunud köitev vidin jääb kahe nädala pärast õepoja riiulile vedelema, sest tal polnud seda tegelikult vaja.

Seega on mõtet poodi külastades põhjalikult ette planeerida, mida ikkagi osta tuleb. Ohtudest kubiseval džunglil ja ostukeskusel pole valju vahet. Ainsa erinevusena süüakse tänapäeval inimese enda asemel ära nende raha.