Kunstkuuse keskkonnasõbralikkus on enamasti meelepete ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Üldjuhul on päris puu eelistamine keskkonnasõbralikum kui kunstkuuse tellimine.
Üldjuhul on päris puu eelistamine keskkonnasõbralikum kui kunstkuuse tellimine. Autor/allikas: Jessica Lewis/Unsplash

Kõik sõltub sellest, mitu aastat kunstkuuske kasutada plaanitakse ja kui kaugele kuuse hankimiseks sõita tuleb. Tavaliselt kipub puude keskkonnamõju võrdluses peale jääma aga ehtne ja looduses kasvanud jõulupuu.

  • Eelista võimalikult kodu lähedalt pärinevat jõulupuud.
  • Ära pirtsuta! Noor mets vajab tihti niigi harvendamist.
  • Võta arvesse puu koju toomiseks maha sõidetud kilomeetreid.
  • Kunstpuu hankimisel mõtle esmalt, kas kasutad seda enam kui kümme, võib-olla isegi 20 aastat.
  • Ära vii päris kuuske jaanuarist prügimäele, vaid kogumispunkti. Kuivanud kuusest sooja tootmine vähendab selle keskkonnamõju.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna professor Hardi Tullus soovitas eelistada kindlasti elusast metsast toodud kuuske. "Puu on kasvanud õhust, veest ja saanud energia päikeselt. Selle loodusest ära tuues kasvab sinna uus puu asemele. Mädanemisel ja põletamisel läheb puu süsihappegaasiks ja veeks tagasi. Me pole sellega kasvuhoonegaase juurde tootnud. Kõik on loomulikkus ringluses," sõnas Tullus.

Tehiskuuse valmistamiseks kasutatakse seevastu fossiilkütuseid. Selle käigus vabanevaid kasvuhoonegaase tagasi maapõue ei pane.

Samas napib teaduskirjanduses mitmetahulisi analüüse, mis hindaks kunst- ja päris kuuskede keskkonnamõju terve nende elukaare jooksul, alates tehisokaste valmistamisest või puu metsas maha raiumisest, lõpetades kuuse müügiplatsilt koju toomisega. Loeb ka see, mis juhtub jõulupuuga selle kasutamise järel.

Analüüside tegemist rahastavad tihti erinevad tootjate liidud, kellel võivad olla mängus erahuvid.

Kanada kogemus
Ühe kõige mitmetahulisema töö ilmutas 2009. aastal Kanada konsultatsioonifirma Ellipsos, mis annab riigiametitele nõu jätkusuutlike keskkonnastrateegiate loomiseks. Toona ilmunud töös hinnati tehis- ja kunstkuuskede keskkonnamõju Montreali linna näitel.

Nagu võiks arvata talupojatarkuse põhjal, on seotud kunstkuuskede kliimat soojendav mõju eeskätt nende valmistamisega. See moodustas tehispuuga seotud emissioonidest ligikaudu 85 protsenti. Kaheksa protsenti sai kirjutada kuuskede Hiinast Montreali toimetamisele.

Täpset kasvuhoonegaaside hulka mõjutas ka kasutatud elektrienergia päritolu. Näiteks Skandinaaviamaades valmistatud plastkuuse ökoloogiline jalajälg oleks väiksem, kui energiat suures koguses söest ammutavas Hiinas.

Analüüsis nenditakse, et kunstkuuskede tootmiseks kasutatakse enamasti terast ja polüvinüülkloriidi (PVC). Sellise koosluse ümbertöötlemine on keerukas ja majanduslikult ebaotstarbekaks. Tavalised kunstkuused lõpetavad seetõttu enamasti prügimäel.

Viimaks kasutatakse Hiinas PVC toorainena enamasti mitte naftat ega gaasi, vaid sütt. Tootmisprotsessi eripära nõuab katalüsaatorina elavhõbeda kasutamist. Kuigi täpset sellega seotud elavhõbeda hulka pole hinnatud, moodustab Hiinast pärinev elavhõbeda saaste tervikuna maailma kogu saastest Euroopa Liidu 2017. aastal ilmunud raporti kohaselt kolmandiku.

Päris puude miinused

Miinuspoolena kasvatatakse märkimisväärne osa tuppa jõudvatest jõulupuudest istandikes. "Istandik on tootmine nagu tootmine ikka. Seal puid kasvatades me muud väärtust sealt ei saa, sh metsa koos kõigi metsaväärtustega elukeskkonna ja puiduväärtuste mõttes," nentis Tullus.

Tootmisega seonduvat kohalike ökosüsteemide häiringuid peetakse kõige suuremaks päris jõulupuudega seonduvaks keskkonnamõjuks. Samuti nõuab tavaliselt täiendavaid lisaressursse puude väetamine.

Seega leidub tasakaalupunkt, kus kunst- ja päris kuuskede keskkonnamõju on enam-vähem võrdväärne. Ellipsose analüüsi kohaselt tuleb kasutada selleni jõudmiseks ühte ja sama kunstkuuske vähemalt 20 aastat. Keskmise kunstkuuse elukaare pikkus on samas aga vaid kuus aastat.

Samas eeldab arvutus, et päris kuuse toomiseks ei sõideta mitte rohkem kui viie kilomeetri kaugusele. Kui tuua kuusk igal aastal enam kui 16 kilomeetri kauguselt, võiks hakata mõtlema juba kunstpuu hankimisele.

Samas märkisid töö autorid, et võrreldes mitmete teiste inimtegevustega pole kuuse hankimine siiski väga suur patt. Analüüsi kohaselt on päris kuuse kasutamisega seonduv CO2 emissioon võrreldav 125 kilomeetri pikkuse autosõiduga. Kunstkuuse eelistamisel võiks selle tasakaalustamiseks jätta ära 322 kilomeetri pikkune autosõit.

Möödunud aastal nii päris kuuskede kui ka tehispuude tootjaid koondava Ameerika Jõulupuude Assotsiatsiooni tellitud analüüsi kohaselt on kunstpuu ja päris kuuse hankimisega seotud heitmed võrreldavad viie aasta järel. Samas eeldati analüüsis, et päris kuused on pärit USA kaguosast. Samuti ei arvestatud selles näiteks sellega, et PVC-d toodetakse Hiinas peamiselt söest.

Ära pirtsuta!
Tullus märkis, et kõige parem oleks siiski koju tuua metsas kasvav puu. Sellisel juhul on eetilised dilemmad kõige väiksemad. "Noores metsas võib leiduda hektari kohta tuhandeid puid. Uue metsa rajamisel pannakse neid kasvama 2000–3000. Neile lisanduvad isetekkeliselt kasvama hakanud puud. Küpses metsas langeb nende hulk 500-ni. Loodusliku iseharvenemise käigus surevad neist mõned ise ära. Selles mõttes pole hullu, kui jõulurõõmu saamiseks sealt veel mõne ära võtame," laiendas professor.

Tõsi, sellised puud ei pruugi olla kõige nauditavamad esteetilises mõttes. "Meie ilumeelt on viimasel paarikümnel aastal kasvatatud teadlikult või ka kavalusega, et tarbijale meeldiks tiheda võraga puu. Selliseks neid istandustes kujundatakse," märkis Tullus. Taolisi puid võib näeb ka müügiplatsidel.

Mida aga arvata ideest tuua koju mullapalliga kuusk, et see varem või hiljem taas välja istutada? "Kindlasti on see hea ja ilus mõte, et puu jääks ellu. Kuid kui see puu on põhjamaal kasvanud, teeme selle tuppa toomisega selle elutegevusse suure jõnksu sisse," viitas Tullus. Talveõhtul lambi põlema panemisest puu jaoks ei piisa.

Samas nentis professor, et pole näinud ka vastavaid uuringuid, milles on nende elulemust täpselt uuritud. Tõenäoliselt võib taoline ümberistutamine minna paremini pehmema kliimaga piirkondades.

Päris kuuse tuppa toomisel soovitas Tullus enne selle vette pistmist lõigata tüveotsast ära paari sentimeetri jagu puitu. "Puurakud, kust vesi peaks läbi minema, jäävad muidu ummistunuks. Sellega on võimalik pikendada aega, kui okkad veel puu küljes püsivad," lisas professor.

Artikkel ilmus esimest korda 2017. aasta lõpus, kuid seda on sellest ajast saadik oluliselt täiendatud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: