Kuusk on meie alal olnud aastatuhandeid vihmavarjupuu kui ka öömaja, nii kalastajate, jahimeeste kui ka heinaliste jaoks. Heinamaad asusid talust enamasti eemal, sinna võis olla mitu kilomeetrit. Heinateo ajal sageli ööseks koju ei käidudki. Elati kuuse all. Maani ulatuvate kaharate okstega kuuske lasti heinamaal ja puisniidul ka seetõttu rahulikult kasvada, et tema käbi vikatit ei riku. Männikäbi lõhub vikatit.

Kuuseoksi toodi juba iidsetest aegadest koju nii eestlaste kui ka meie naaberrahvaste poolt. Kuuseokstega kaunistati tuba, kuuseokste hakkega aga hoonete ümbrust, seda pulmade, teiste pühade, aga ka matuse ajal.

Hiljem hakati talvise pööripäeva paiku elamute juurde ehteks tooma terve kuusepuu, näiteks linnas olevale turuplatsile. Esimesed ülestähendused selle kombe kohta Eestis pärinevad Tallinnast aastast 1441. Tuppa on Eestis kuuske toodud viimased 150 aastat, seda siis umbes esimese üldlaulupeo ajast.

Kui vaadata kaarte ja muid jõulutooteid, siis neil on päris sageli kujutatud punase kõhualusega leevikest, viimasel ajal üha enam ka punarinda. Meie leevikestele ja punarindadele on kuusik ja kuuse-segamets eelistatuim pesapaik ning poegade üleskasvatamise koht.

Leevikesed hulguvad talvel rohkem ringi ja satuvad kuusikust ka majade juurde. Meie punarinnad lendavad aga talveks Lääne- või Lõuna-Euroopasse, mõned Aafrikasse välja, kus talvituvad koos kohalike punarindadega.

Komme kujutada jõulukaardil punarinda on meile tulnud Lõuna- ja Lääne-Euroopast ning Suurbritanniast, kus punarinnad tegutsevad talviti majade juures. Meie aedades võib talvisel ajal rõõmu tunda leevikestest ja tihastest.

Jõulukaartidel on kujutatud ka punase kübaraga seeni. Need meenutavad meie punast kärbseseent. Tekib küsimus, et miks on jõulukaardil kujutatud mürgiseent? Tegemist ei ole aga punase kärbseseenega, vaid Lõuna-Euroopas kasvava keiser-kärbseseenega. Keiser-kärbseseen ei ole mürgine ning on itaallaste ja teiste rahvaste poolt kõrgelt hinnatud piduroog. Täiesti sobilik pidupäevakingitus!

Kuusest sõltuvad paljud elusolendid. Inimese jaoks on ta oluline tarbepuu, majade juures kasvavana, seda tuuletõkke- ja ilupuuna. Mitmesugustele loomaliikidele on kuusk toiduallikas ning kodupuu. Näiteks käbilinnud, rähnid ja oravad söövad kuusekäbis olevaid seemneid, sipelgad jahivad kuusest toituvaid putukaid. Samas kaitsevad kuklased kuusest toituvaid lehetäisid, kellelt saavad vastu magusat nestet. Leevikesed rajavad oma pesa meelsasti kuuse otsa, punarinnad peidulisse kohta kuuse alla.

Kuusest saab veel lugeda Ants Viirese raamatust "Puud ja inimesed", meie lindude kohta saab rohkem teada 2018. aasta "Linnuatlasest".