Lugeja küsib: kuidas jõuluõhtul mõistlikus koguses süüa? ({{commentsTotal}})

Jõulupraad
Jõulupraad Autor/allikas: Gul Selz/Flickr

Kas terve jõuluõhtu jooksul kogu aeg vaikselt mingeid suupisteid süües sööme sisse rohkem kaloreid, kui kõhtu n-ö ühekorraga täis süües ja pidusöögi ajal looma- ja linnulihast täielikult hoidudes saab üleüldse täiskõhutunne tekkida? Mureliku lugeja küsimustele vastab Montreali neuroloogilise instituudi järeldoktorant ja TÜ psühholoogia instituudi teadur Uku Vainik.

Lühike vastus mõlemale küsimusele on jah.

Esmapilgul võib tunduda, et vaikselt näksimine on mõistlikum, kuna aeglaselt söömine aitab paremini märgata, kui kõht on täis. Probleemiks on see, et kaloririkkad jõulutoidud on väga maitsvad ning meelitavad sööma ka siis, kui näljatunne on leevendatud. Seega, kogu aeg jõuluõhtu jooksul näksides ja samal ajal seltskonnaga vesteldes on lihtne märkamatult üle süüa.

Nii on mõistlik hoida jõulusöök ühe konkreetse tegevusena, millel on selge algus ja lõpp. Söömise lõppedes saab pöörduda muude tegevuste juurde ja märkamatult juurde söömist ei toimu. Muidugi, kui see ühekorraga söömine viia läbi väga kiires tempos, siis on samuti risk üle süüa, kuna kõht ei anna piisavalt kiiresti ajule teada, et aitab küll.

Seega, kui sooviks on jõululauas toiduga liialdamist vältida, siis tasub mõlemad soovitused kokku panna. Jõuluõhtusöök võiks olla konkreetse alguse ja lõpuga tegevus, mille jooksul süüakse piisavalt aeglaselt, et kõht saaks õigel ajal aru, et ta täis sai. Hea oleks õhtusöök konkreetselt ära lõpetada ja laud koristada, et vältida terve õhtu hõrgutisi täis laua taga istumist.

***
Eeldan, et "täiskõhutunde" all mõeldakse küllastust (ing k satiety) – olukorda, kus rohkem pole tahtmist süüa. Küllastus tekib siis, kui ajju jõuavad mitmesuguste kõhuhormoonide vahendatud signaalid, et söödud on juba piisavalt.

Kindlasti saab küllastus tekkida ka teiste toitudega kui looma- ja linnuliha. Teaduslike katsetega on näidatud, et sama koguse rasvade, süsivesikute, kiudainete või valgu ära söömisel tekib tunne, et "rohkem ei taha", kõige lihtsamini valkude tarbimisel. Kõige tõhusamalt saab täiskõhutunnet saavutada valgu- ja kiudainerikaste kaunviljade, pähklite ja seemnetega.

Rasvase lihaga on lihtne saavutada üleküllastust ehk “toidukoomat”. Nimelt tekitab rasv söödud kalori kohta vähem küllastustunnet. Seetõttu jõuab inimene ära süüa suurema koguse rasva enne küllastuse tekkimist. Kui küllastustunne on hea abimees, mis aitab otsustada, palju süüa, siis üleküllastust ja kaasnevat halba enesetunnet tasub vältida.

***
Kõigi nende soovituste juurde tuletan meelde, et pühadelauas üleliia söömise pärast ei tasu liiga palju muretseda. Isegi kui pühade ajal mõned korrad üle süüa, siis pikas perspektiivis kehakaal sellest ei muutu. Põhiline on pühadejärgselt meeles pidada, et iga päev ei ole jõulud.

Põhjalik ülevaade, kuidas erinevad toidud täiskõhutunnet tekitavad, leiab siit.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Pole veel sugugi selge, kuidas keeldu jõustama hakatakse.

Tehnikauudised: inimene 2.0 ja rasedusvastane mobiilirakendus

Visioon "Inimene 2.0" pole enam ulme: riskikapitalistid soovivad tõsta inimaju võimekust kiipidega ning päästedroonid päästavad inimesi murdlainetest. Samas tuleb uusi võimalusi kasutada teadlikult ning mõista, et erinevaid nutirakendusi ja infokanaleid tuleb kasutada kaine mõistusega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: