Uus uuring: kas rasvumist saab võrrelda sõltuvusega? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uus uuring näitab, et söögisõltuvuse silti kasutatakse natuke liiga kergekäeliselt.
Uus uuring näitab, et söögisõltuvuse silti kasutatakse natuke liiga kergekäeliselt. Autor/allikas: Pixabay

Inimesed kipuvad mõnikord toiduga liialdama just nagu alkoholi ja narkootikumidega, kuid sellega asi veel ei lõpe, leiab Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia teadur Uku Vainik. Tema teadusartikkel rasvumise ja sõltuvuse vahelistest seostest ilmus eile õhtul ajakirjas Nature Human Behaviour.

Ulatusliku isiksuseuuringute analüüsi tulemusena leiti, et rasvunud inimeste käitumine sarnaneb mõnevõrra alkoholi- või uimastisõltlaste käitumisega. Samas on rasvumine keeruline seisund, mida ei saa sõltuvusmudeli abil täielikult seletada. 

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on rasvunud inimeste osakaal alates 1975. aastast kolmekordistunud. Selle põhjus on tõenäoliselt odava, suure kalorsusega toidu laialdane kättesaadavus. Ohjeldamatus, mida mõni inimene seoses toiduga kogeb, on viinud osa teadlasi järeldusele, et rasvumist põhjustab toidusõltuvus. Teised aga väidavad vastu, et toit on üks põhivajadustest ja see ei sisalda sõltuvust tekitavate ainete molekule, nagu teevad seda näiteks  nikotiin või kofeiin.

See arutelu ajendas Montréali Neuroloogilise Instituudi juures tegutsevat dr Alain Dagheri uurimisrühma otsima viise, kuidas hinnata rasvumise käitumuslikku sarnasust sõltuvuskäitumiste aga ka psüühikahäiretega.

Dr Dagheri laboris töötas järeldoktorandina ka kõnesoleva uuringu peamine autor – Tartu Ülikooli teadur Uku Vainik. Vainik otsustas kokku koguda andmeid varasematest uuringutest, kus seostati isiksusejoontega nii rasvumist kui ka sõltuvuskäitumist.

Levinuim isiksusetest NEO-PI (NEO Personality Inventory) mõõdab inimese tüüpilise mõtlemise, tunnetamise ja käitumise 30-t tahku. Nende hulka kuuluvad näiteks enesekindlus, omakasupüüdmatus ning impulsiivsus. Neid tahke kasutatakse omakorda selleks, et hinnata osalejate isiksuseomaduste nn suurt viisikut: sotsiaalsust, ekstravertsust, neurootilisust, meelekindlust ja avatust kogemusele. "30 + 5 isiksuseomaduse seoseid ülekaaluga võtab kokku isiksuseprofiil, mida saab seejärel võrrelda sõltuvuskäitumiste, näiteks suitsetamise, alkoholitarbimise ja mängurluse isiksuseprofiilidega," sõnas Vainik.

Teadlased võrdlesid isiksuseprofiile, mis baseerusid 18 611 osaleja andmetel. Nad leidsid, et kõikide sõltuvuste profiilid olid väga sarnased, mis viitab suurele käitumuslikule kattuvusele. Peale selle sarnanesid sõltuvused käitumuslikust aspektist kontrollimatu söömisega. Sellele sarnasusele viisid sarnased seosed meelekindluse ja ärevusega.

Kuigi ka rasvumist seostati sõltuvusega, oli see seos tunduvalt nõrgem. Teadlased avastasid oma üllatuseks, et rasvumine kattub käitumuslikult hoopis meeleolu- ja meeleolumuutustega seotud isiksusehäiretega.

"Meie uuring näitab, et sõltuvused ja rasvumine sarnanevad impulsiivsuse ja vähese enesekontrollivõimete osas. Seega võib sõltuvusravi meetodite kasutamine rasvumise ravimisel kasuks tulla ja parandada inimeste enesevalitsust," rääkis dr Dagher.

Ta lisas, et rasvumise ravimisel ei tohiks aga keskenduda sellele, kuidas sõltlased elamusjanuga toime tulevad, sest see iseloomujoon rasvumisega ei seostu. "Me peaksime arvestama kogu kasuliku teabega rasvumise ja sõltuvuse sarnaste joonte kohta ning pöörama seejärel pilgu mujale, et saada täielik ülevaade rasvumise käitumuslikust omapärast."

Ka Vainik nendib, et söögisõltuvuse silti kasutatakse natuke liiga kergekäeliselt. "Nüüd saime sellele ka numbrilise kinnituse," sõnas ta ja jätkas: "Ma mõistan, et inimestel on raske meie toidurikkas keskkonnas toime tulla. Kuid need raskused ei ole võrreldavad alkoholisõltuvusega. Senikaua, kuni keskkond toidurikkana püsib tuleb meil enese käitumist analüüsida – maandada stressi teiste vahenditega ja teha oma kodune keskkond tervisesõbralikuks."

Pikema ülevaate "suhkrusõltuvusest" ja nõuannetest, kuidas sellega toime tulla, leiab Terviseinfo lehelt.

See joonis näitab ülekaalu (OB) ja sõltuvuskäitumiste profiile üle viie isiksusedomeeni ja 30 alaskaala. Nende joonte omavahelised korrelatsioonid moodustavad käitumusliku kattumuse analüüsi. Autor/allikas: Uku Vainik

 

Ülekaalu ja sõltuvuskäitumiste käitumuslikku sarnasuste analüüs. Võrgustikanalüüs (ülal) näitab sarnasuse tugevust. Tulpdiagramm näitab ülekaalu (OB), kontrollimatu söömise (UE) ja hariduse (EDU) ja soo (GEN) seost sõltuvuskäitumistega (ADD). Autor/allikas: Uku Vainik

Vasakul joonisel on 5 üldise isiksusedomeeni põhine analüüs, paremal 30 detailsema alaskaala põhine analüüs.

Uuringut toetasid Fonds de Recherche de Quebec, Canadian Institutes of Health Research ja Eesti Teadusagentuur.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: