Doktoritöö: Millised on ülekaalu ja ülesöömisega seotud psühholoogilised mehhanismid? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Georgie Pauwels/Flickr Creative Commons


Tänapäeval pakutakse toitu meeletus koguses. Nii seisame Selveri toiduleti ees nagu karud mesitaru ees. Miks mõned tahavad mett rohkem kui teised, küsis oma doktoritöös eile kraadi kaitsnud Uku Vainik.

Vainik uuris doktoritöös, milliseid psühholoogilised mehhanismid reguleerivad meie võimet ahvatlevale toidukeskkonnale vastu panna ja kuidas neid kõige paremini mõõta.

Süstemaatiline kirjanduse ülevaade näitas, et leidub kaks peamist iseloomuomadust – enesekontroll ja toidutung.

Toidutung tähistab soovi toidu saamise nimel vaeva näha ja toidusignaale paremini keskkonnas märgata. Kõrgema toidutungiga inimestel on suurem risk ka toiduga liialdada.

Enesekontroll seevastu võimaldab toidutungi ohjata – suurema enesekontrolliga inimestel on lihtsam toidutungile vaatamata tavapäraselt süüa.

Doktoritöös esitatud kirjanduse ülevaade annab juhiseid, kuidas neid mehhanisme kõige paremini käitumuslike testide ja küsimustikega mõõta. Ent küsimustikega mõõtmisel võib tekkida kaks probleemi – mitmed erineva nimega küsimustikud mõõdavad sama iseloomuomadust, või siis mõõdab üks küsimustik mitut loomuomadust korraga. Kui sellised küsimustikke seostada ülekaaluga, jääb ebaselgeks, millise loomuomadusega ülekaal seostub.

Vainiku doktoritöö tutvustab uudseid lähenemisi selliste ebaselguste vältimiseks. Muu hulgas tuleb lisaks iseloomuomadustele arvestada ka inimest ümbritseva situatsiooniga. Neid saab arvesse võtta näiteks siis, kui inimesed täidavad söögipäevikuid.

Selgus, et söömise stabiilsust toetab enesekontrollivõime, ja vähendavad mitmesugused situatsioonid nagu väljas söömine, söömine koos teiste inimestega, alkoholi tarbimine ning füüsiline aktiivsus.

Vainiku tulemusi saab kasutada tõhusamaks toidutungi regulatsiooniks. Ent dieedipidamine nõuab tugevat enesekontrolli, mida kõigil pole. Õnneks leidub ka lihtsamaid meetodeid. “Näiteks võime oma kodu teha ahvatluste vabaks, siis polegi vaja ka end kontrollida,” räägib Vainik. “Väljas söömas käies võib panna paika reegli, et kui pakutakse kooki, võtan ainult kohvi. Seega loodan, et tulevikus ei põhjusta mett moka peale määrimine nii palju ülesöömist kui praegu.”

Uku Vainiku 100 sekundi video: Miks dieedi pidamine nii tihti nurjub?
Uku Vainik kaitses Tartu ülikoolis filosoofiadoktori kraadi psühholoogia eriala 8. detsembril 2015. Juhendajad: professor Jüri Allik (Tartu ülikool) ja prof Lesley Kathleen Fellows (McGilli ülikool, Kanada). Oponent: professor John Blundell (Leedsi ülikool).

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: