Kanadas asuva McGilli Ülikooli neuroloogiainstituudi avaldatud teadustöös uuriti magnetresonantstomograafia ja kognitiivse võimekuse küsimustiku abil 1200 inimest. Uuringut juhtinud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur Uku Vainik kirjeldas: "Varasemad uuringud on näidanud, et ülekaalulisus on pärilik. Osas uuringutes on leitud seoseid ülekaalulisuse, käitumise ja ajuehituse vahel. Seni puudus aga analüüs, kus oleks korraga arvesse võetud kõiki tegureid. See sai võimalikuks tänu vabalt kättesaadavale Human Connectome'i andmestikule. Laadisime andmed alla ja iga kaasautor analüüsis ülekaalulisuse seoseid oma lemmikteguriga (käitumine, ajukoore paksus, ajukoore maht). Mina panin tulemused ühtsesse mudelisse kokku ja analüüsisin pärilikkust."

Teadlased leidsid, et suurema kehamassiindeksiga (KMI) inimestel on kehvem kohanemisvõime ja enesekontroll, vähesemad visuaal-ruumilised võimed ja väiksem sõnamälu. Ajupilte analüüsides selgus ühtlasi, et suurema KMI-ga inimestel on vasak eesajukoor paksem ja parempoolne õhem. Varasemad uuringud on näidanud, et parempoolse eesajukoore kahjustused võivad põhjustada liigsöömist.

Suurema KMI-ga uurimisalustel oli ka vasak mandeltuum suurem. Mandeltuumad on osa ajusüsteemist, mis tegeleb inimese emotsioonide ja motivatsiooniga, ning usutavasti on neil osatähtsus söömistungi ohjeldamisel. Väiksemad ajuosad aitavad samal ajal kujundada episoodilise mälu konteksti. Kõik see kokku viitab komplekssele mudelile, kus ülekaalulisusele kalduval inimesel tekib toitu nähes tugevam söömistung ning tal on raske sellele vastu seista, isegi kui ta püüab meeles pidada ülesöömise halba mõju, näiteks kaalutõusu.

Paljud uurimisalused olid omavahel sugulased ja osales ka kaksikuid, mistõttu teadlastel oli võimalik analüüsida uuritavate omaduste pärilikkust. Ilmnes, et paljud kirjeldatud ülekaalulisuse, ajuehituse ja käitumise vahelised seosed on tingitud geenidest. Seega avalduvad ülekaalulisust soodustavad geenid vähemalt osaliselt aju anatoomia ja inimese taju kaudu.

"Selle uuringu tulemused aitavad välja töötada ravimeetodeid ülekaalulisusega hädas olevate inimeste jaoks," ütles Uku Vainik, kes on praegu McGilli Ülikooli järeldoktorantuuris. "Võiks arendada näiteks kognitiivse treeningu meetodeid, et suurendada inimese tahtejõudu söömistungi ohjeldamiseks. Oluline on meeles pidada, et ülekaalulise inimese aitamisel ei tohiks keskenduda vaid toidusedeli muutmisele. Tuleb teadvustada, et ülekaalulisuse kujunemisel on oma osa mänginud närvisüsteemist tingitud käitumine. Kõige paremini võiks aidata geneetilistest eelsoodumustest üle saada see, kui teraapias arvestataks nii dieedi kui ka käitumisega."

McGilli Ülikooli teadlane Alain Dagher lisas: "Meie töö toetab senist teooriat, et kehakaalu juhivad osaliselt kõrgema taseme ajufunktsioonid nagu taju, otsuste tegemine ja motivatsioon. Veel enam – söömisega seotud ajufunktsioonid on individuaalsed ja tunduvad olevat mingil määral pärilikud."