Isiksuse ja ülekaalu omavahelisi seoseid on uuritud pikka aega. Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna teadur Uku Vainik ja kolleegid tegid hiljuti pea 15 000 inimest hõlmava metaanalüüsi, mille tulemused kinnitasid, et ülekaal seostus mitme isiksusejoonega (mustad täpid joonisel). Näiteks on ülekaalul seos suurema neurootilisuse ja väiksema meelekindlusega ning nende alatahkude, nagu impulsiivsuse, enesekontrolli ja korralikkusega (vt joonis), kirjutab TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala vilistlane Sandra Sommer.

Seni on psühholoogid vaikimisi eeldanud, et sellised isiksuseomadused võivad mõjutada kehakaalu: suurema impulsiivsuse ja väiksema enesekontrolliga inimestel võib olla keeruline toiduahvatlustele vastu panna ja see mõjutab aja jooksul kehakaalu. Seevastu teised teadlased on välja pakkunud, et hoopis kehakaal võib mõjutada isiksuseomadusi näiteks füsioloogiliste või sotsiaalsete protsesside kaudu.

Ülekaaluga inimesel on raskem end liigutada ja arvatavasti seepärast on ekstravertsuse alatahk "aktiivsus" (joonisel E4) saanud temalt ka väiksema skoori. Niisamuti võib ta ülekaalu tõttu saada ühiskonnalt negatiivseid signaale, mis võiks seletada keskeltläbi tihedamat seost neurootilisuse alatahuga "vaenulikkus" (joonisel N2).

Joonis: Uku Vainik jt 2018

Ideaalis tuleks põhjuslikkuse selgemaks mõistmiseks kehakaalu või isiksust mõjutada eksperimentaalselt, kuid see on keeruline ja kallis. Nii otsustasid Tartu Ülikooli ja veel seitsme ülikooli teadlased analüüsida geeniandmeid. Nii kehakaalu kui ka isiksusejooni mõjutavad osalt geneetilised tegurid ja seepärast on võimalik nende põhjuslikke seoseid geeniandmete põhjal analüüsida. Seeläbi saab välja arvutada inimese geneetilise ülekaaluriski ja selle abil ennustada tema isiksuseomadusi.

Sama analüüsi saab teha teistpidi – arvutada saab mõne isiksusejoone geneetilise eelsoodumuse ja vaadata, kas see seostub kehamassiindeksiga. Nii leitigi, et geneetiline ülekaalurisk ennustas isiksusejooni ja geneetiline eelsoodumus muretsemisele ennustas omakorda ülekaalu.

Sarnaseid seoseid kehakaalu ja isiksuseomaduste vahel aitavad näha kaksikute andmed. Kui on teada, millises ulatuses mõjutavad isiksusejooni ja kehamassiindeksit geneetilised ja keskkondlikud tegurid, ongi võimalik statistiliste mudelite abil hinnata, kas isiksuse ja kehakaalu vahel esinevad põhjuslikud seosed ja kui see on nii, siis kumb mõjutab kumba.

Kuna vajaliku statistilise võimsuse saavutamiseks on tarvis suuri andmestikke, kasutasid teadlased viies riigis kogutud kaksikute andmeid ja Eesti geenivaramu 3500 geenidoonori andmeid. Tulemused viitasid sellele, et kehakaalu ja isiksusejoonte vahel võivad olla kahesuunalised seosed – kehakaal mõjutab isiksust ja isiksus omakorda kehakaalu, kuid kehakaalu mõju isiksusele oli seni eeldatust suurem.

Ootamatud tulemused

Uuringu juht, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna teadur ja McGilli Ülikooli külalisprofessor Uku Vainik üllatus tulemuste üle väga. "Vastupidiselt psühholoogide seas levinud arvamusele viitasid geneetilised analüüsid sellele, et kehamassiindeks mõjutab isiksuseomadusi. Niisiis võib ülekaalust sõltuda inimese minapilt või tema mõtted, tunded ja käitumine. Need tulemused vastanduvad seni valitsenud seisukohaga, et inimeste vähene enesekontroll põhjustab ülesöömist. Uuringu tulemused ei välista küll isiksuse mõju kehakaalule, kuid see mõju tundub olevat märksa nõrgem kui kehakaalu mõju isiksusele," rääkis Vainik.

Ka Tartu Ülikooli psühholoogia doktorant ja teadusartikli esimene autor Kadri Arumäe pidas tulemusi ootamatuks. "Samu järeldusi toetasid erinevates valimites ja eri analüüsimeetoditega saadud tulemused. Edaspidi oleks huvitav välja selgitada, milliseid isiksusejooni kehakaal täpsemalt mõjutab ja millised neist mõjutavad omakorda kehakaalu. Selle uurimiseks oleks vaja isiksuse geneetilise tausta kohta täiuslikumaid andmeid, kui meile siiani kättesaadavad on olnud," selgitas Arumäe.

Selline võimalus võib peatselt tekkida. Sel sügisel algab geenivaramus uus isiksuseandmete kogumine. E-posti teel saadud kutsele vastajad aitavad tulevikus ka isiksuse ja kehakaalu seoseid paremini mõista.

Isiksuse ja kehamassiindeksi seoste uurimist on peetud seni oluliseks seepärast, et see võib aidata tuvastada tegureid, mille kaudu tõhusamalt ülekaaluga võidelda. Kui aga kehakaal mõjutab isiksust, võivad need seosed osutuda tähtsaks hoopis teisest küljest.

Kuigi varem on väljendatud kahtlust selle suhtes, et isiksuse arengut mõjutavaid tegureid on üldse võimalik kindlaks teha, on teadusajakirjas International Journal of Obesity äsja avaldatud artiklis vaetud võimalust, et üks selliseid tegureid võib olla kehamassiindeks.

Seda, kas isiksusejooni saab ka kaalukontrolli strateegiate rakendamiseks kasutada, teadlased veel välja pakkuda ei julge. Üldiselt soovivad inimesed olla meelekindlamad ja väiksema neurootilisusega ning just need isiksusejooned seostuvad kõige selgemini kehamassiindeksiga. Samas ei ole need seosed piisavalt tugevad, et konkreetse inimese kaalu põhjal tema isiksuse kohta midagi järeldada.

Analüüsitulemuste alusel leidis aga tõestust üks põhjus, miks edendada rahvatervishoidu ja tervislikku elukeskkonda: normaalkaalus inimesed tunnevad end paremini.