Tervis on üks tähtsamaid tegureid, mis mõjutab inimese igapäevaelu – seda, kuidas ta end tunneb, millest mõtleb ja mida teeb. Seega pole üllatav, et mitmed tervisenäitajad on seotud isiksuseomadustega, mis väljendavadki inimese käitumis- ja mõttemustreid ning kalduvust kogeda teatud emotsioone, kirjutavad Tartu Ülikooli genoomika instituudi käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik ja Tartu Ülikooli psühholoogia doktorant Kadri Arumäe.

Seni levinud arusaama kohaselt kehtestavad ülekaalulised inimesed end teistest tugevamini ja tunnevad ka rohkem positiivseid emotsioone, kuid on samal ajal impulsiivsemad, vaenulikumad, vähem meelekindlad ja nõrgema enesedistsipliiniga. Kehakaalu ei mõjuta ainult rasvamass, mis on nii mõnegi haiguse riskitegur, vaid ka lihasmass, mis võib näidata hoopis head füüsilist vormi. Kas kõik eelnimetatud isiksuseomadused seostuvad tõesti rasvamassiga või saab osa isiksuse ja kehakaalu seoseid seletada ka lihasmassi abil?

Isiksuse ja ülekaalu omavahelisi seoseid on uuritud aastakümneid. Nende seoste mõistmise tähtsus on ilmne: need näitavad, millistel inimestel on ülekaalu kujunemise risk, ja võivad osutada viisidele, kuidas ülekaaluga tulemuslikumalt võidelda. Samas võib kehakaal mõjutada ka käitumist, olles üheks isiksuseerinevuste põhjuseks. Kuna rasvamassi täpne mõõtmine on aeganõudev ja vajab kallist aparatuuri, kasutatakse teadusuuringutes rasvamassi hindamiseks tavaliselt kehamassiindeksit (KMI). Selle arvutamiseks jagatakse inimese kehamass tema pikkuse ruuduga.

Kuid KMI ei võimalda selgelt eristada rasvamassi ja rasvavaba massi proportsioone inimese kehakoostises. Näiteks on kõrge KMI paljudel sportlastel, nii et selle põhjal otsustades oleksid nad justkui ülekaalulised, kuigi nende rasvaprotsent on madal ja suurem kehakaal tuleb hoopis suurest lihasmassist. Kehakaalu ja isiksuse seoste mõistmiseks tuleb teha kindlaks, kas isiksuseomadused seostuvad tõesti ülekaalu ehk liigse rasvamassiga või hoopis rasvavaba massiga.

Isiksuse ja ülekaalu seoste täpsustamiseks arvutasime Eesti geenivaramu andmetel välja umbes 3500 inimese KMI, rasvaprotsendi ja baasainevahetuse kiiruse. Rasvaprotsenti võimaldas KMI-st täpsemalt hinnata mõne aasta eest välja töötatud valem, mis põhineb inimese pikkusel, vööümbermõõdul ja sool. Baasainevahetuse kiirus, mis on tugevas seoses rasvavaba massi ja lihasmassiga, on võimalik välja arvutada pikkuse, kaalu, soo ja vanuse kaudu. Võrdlesime isiksuseomaduste seoseid nende kolme näitajaga ning hindasime, millised KMI-ga seostuvatest isiksusejoontest on seotud rasvamassiga ja millised võib kirjutada pigem rasvavaba massi arvele.

Üllatavad tulemused

Sarnaselt varasemate uuringutega näitasid ka geenivaramu andmed, et suurema rasvamassiga inimesed on impulsiivsemad ja vaenulikumad, kuid ka vähem usaldavad ja vähem meelekindlad. Kehakaalul seost positiivse emotsionaalsusega ei olnud, kuid see-eest olid ülekaalule kippuvad inimesed teistest osavõtlikumad – nad tundsid rohkem huvi teiste käekäigu vastu.

Kuigi korrelatiivse uuringu põhjal ei ole võimalik öelda, kas need isiksuseomadused mõjutavad kalduvust ülekaalule või mõjutab kehakaal hoopis neid isiksuseomadusi, viitavad tulemused suures pildis sellele, et kehakaal seostub sotsiaalsetesse suhetesse puutuvate isiksusejoontega ning kalduvusega käituda kas pigem tormakalt või läbimõeldult.

Kõige selgemalt tuli uuringust aga välja rasvamassi seos avatusega uutele kogemustele. Suurema kaaluga inimesed olid vähem avatud ehk kaldusid eelistama rutiini, juba tuttavat ja järeleproovitut. Kõhnematele inimestele meeldis seevastu rohkem uut ja tundmatut proovida. Võib spekuleerida, et selles seisneb ka üks kehakaalu erinevuste põhjus: vähem avatud inimesed eelistavad juba tuttavat, traditsioonilist, kuid kaloririkkamat toitu ning võivad uute ja tervislikumate toitude proovimise suhtes tunda vastumeelsust, mis võib lõpuks väljenduda nende kehakaalus.

Kehtestavus seevastu ei seostunud rasvamassiga, nagu eelnevad uuringud on osutanud, kuid oli seotud baasainevahetusega. See tulemus lubab arvata, et ennast tugevamini kehtestavatel inimestel on ka suurem rasvavaba mass või lihasmass. Samalaadseid seoseid on leitud teistelgi loomaliikidel: kiirem baasainevahetus seostub aktiivsema, agressiivsema ja dominantsema käitumisega näiteks hiirte, koerte ja erinevate kalaliikide seas. Arvatakse, et kiirem baasainevahetus või lihtsalt suurem keha võimaldab isendil käituda dominantsemalt.

Seega on tulemus kooskõlas isiksusejoonte (vähemalt kehtestavuse) bioloogilise päritoluga. On hästi teada, et isiksust mõjutavad olulisel määral geenid, kuid isiksuse bioloogiliste korrelaatide kohta on seni osatud vähe öelda. Uuringu tulemused võivad osutada sellele, et baasainevahetus, keha suurus või lihasmass võib olla üks tegureid, mis mõjutab kehtestavat käitumist.

Ühtlasi viitavad uuringu tulemused sellele, et isiksuse ja kehakaalu seoste mõistmiseks tasub kehakoostis võimaluse korral lahutada rasvamassiks ja rasvavabaks massiks (lihasmassiks) ning mitte tugineda ainult kehamassiindeksile. Tulevastes uuringutes saab täpsustada, kas isiksuseomadused mõjutavad rasva- ja lihasmassi või on põhjuslike seoste suund hoopis vastupidine.

Uuring ilmus ajakirjas Physiology & Behavior.