Teadlased astuvad suuri samme, et paljastada ravimi kõrvaltoimete põhjuseid

Sama ravim võib ühel inimesel toimida nõnda, nagu peab, teisel aga tekitada tõsiseid kõrvalmõjusid. Missugused on selle taga peituvad põhjused ja kuidas saaks tulevikus neid vältida, kirjutab Tartu Ülikooli farmakogeneetika teadur Kristi Krebs.
Hetkest, kui teadlased on avastanud uue raviaine, läheb aastaid, et sellest saaks ravim ja see jõuaks inimesteni. Ravimi loomine ja kasutusele võtmine on väga pikk ja kallis protsess, mis võtab keskmiselt 12 aastat. Ligi 90 protsenti ravimitest ei läbi mõnda neist põhjalikult reguleeritud kliinilistest etappidest ja turule üldse ei jõuagi.
Tegelikult on nii, et iga ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid. Enamikus neist on aga siiski kerged ja/või lühiajalised ja sageli vaevu märgatavad. Kliiniliste uuringute käigus tehakse kindlaks, kas ravimi toime ja tõhusus kaalub üle raskemate kõrvaltoimete esinemise riski. Siiski tuleb ette olukordi, kus ravimi mingi kõrvaltoime ilmneb alles pärast turule jõudmist, kui juba suur hulk inimesi seda kasutab.
Üks oluline viis, kuidas inimene saab vähendada riski kõrvaltoimete esinemiseks, on võtta ravimeid ikka ainult põhjusega ja siis, kui arst on need määranud ning vastavalt arsti öeldud juhistele. Kõrvaltoimete esinemise riski võivad mõjutada veel mitmed tegurid, sealhulgas inimese vanus, sugu, kehakaal, suitsetamine, teised põetavad haigused ja tarvitatavad ravimid ning toitumine. Näiteks võib mõni kõrvaltoime avalduda, kui teatud ravimite tarvitamise ajal juua greibimahla. Selline teave on alati toodud välja ka ravimi infolehel.
Kõrvaltoimete põhjuseid tasub otsida ka geenidest
Inimesed võivad reageerida ravimitele erinevalt oma geneetiliste eripärade tõttu. Tulemusena võivad muutuda nii ravimite tõhusus kui ka kõrvaltoimete tekkimise oht. Kui inimene on ravimi manustanud, siis ravimi toimet organismis mõjutavad selle imendumine, ravimi jaotumine, lagundamine ja ravimijääkide organismist eemaldamine.
Lisaks mõjutavad ravimi toimet ravimi sihtmärgi omadused. Inimese organismis osalevad kõigis nendes protsessides erinevad valgud. Kui mõnes geenis, mille pealt loetakse juhiseid nende valkude tegemiseks, esinevad sellised variatsioonid, mille tõttu valgu tavapärane roll muutub, võib tulemusena inimese ravivastus muutuda.
Näiteks, kui geneetilise variatsiooni tulemusena muutub aeglasemaks ravimi lagundamises olulise valgu kiirus, siis lagundatakse ravimit ohututeks osakesteks aeglaselt. Selle tulemusena kuhjub ravimi tase veres soovitust kõrgemaks ja tekib oht kõrvaltoimete esinemiseks.
Selliseid geneetilisi variatsioone ja nende esinemist on juba aastakümneid uurinud farmakogenoomika. Teadusharu peamine eesmärk on tuvastada kõik ravimi tõhusust ja kõrvaltoimete esinemist mõjutavad geneetilised variatsioonid ning püüda nende abil ravimi määramist muuta personaalsemaks. Praeguseks on mahuka teadustöö tulemusena juba mitmete ravimite puhul tuvastatud nende toimet mõjutavad geneetilised variatsioonid, mille korral on mõju ravimi vastusele hinnatud väga tugevaks ja mis on kliiniliselt rakendatavad.
Peale selle on rahvusvahelises koostöös välja töötatud nende seoste kohta suunised arstidele, kuidas kindlate geneetiliste muutuste esinemise korral võiks patsiendi ravi kohandada. Näiteks on teada geneetilised variatsioonid, mille tulemusena muutub ravimi lagundamises olulise valgu lagundamise võime aeglaseks ja seetõttu esineb antidepressandi toimeaine sertraliini kasutamise korral risk kõrvaltoimeteks. Sellisel juhul oleks vajalik sertraliini algannust vähendada poole võrra, et alandada kõrget riski kõrvaltoimete esinemiseks.
Üle maailma on käimas mitmeid projekte, et aidata kogu selle info jõudmist arsti lauale. Eelnevalt on vaja viia see kooskõlla erinevate regulatsioonidega ja töötada välja ka tehnilised lahendused, et protsess kulgeks sujuvalt ilma arstile lisatööd tekitamata. Eestis tegeletakse Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi juhtimisel sellega samuti, et jõuda selleni, kus muutuks igapäevaseks geneetilise informatsiooni kasutamine enne ravimite määramist.
Juba praegu saavad arstid tellida teatud vähiravimite määramise korral uuringud, kus analüüsitakse konkreetseid geenivariante, mis mõjutavad nende ravimite puhul kõrvaltoimete esinemise riski. Samuti on arstidel võimalus tellida geneetiline test, et määrata teatud geenide seosed antidepressantidega.
Eesmärk oleks jõuda tulevikus selleni, et nii, nagu praegu on arstile teada näiteks patsiendi vanus ja sugu, oleks ka tema geneetiline informatsioon terviseandmetes juba enne ravimi määramist olemas. Teadlastena soovime, et kõik tugevad ja rakendatavad seosed jõuaks võimalikult ruttu igapäevameditsiini ja oleks abistav jõud nii arstidele kui ka patsientidele.
Geneetiliste põhjuste välja uurimine võib olla keerukas
Suure hulga ravimite korral on aga teadmata, kuidas ja millisel määral geneetiline varieeruvus nende toimet mõjutab. Juba turul olevate ravimite korral saab uurida nende toimet mõjutavaid geneetilisi variatsioone, tehes selleks eraldi kliinilisi uuringuid, mille korraldamine on aga väga kulukas ja ajamahukas.
Samuti saab kasutada juba olemasolevaid andmeid, näiteks elektroonilisi terviseandmeid. Ravivastuse määramine uuritava tunnusena on aga küllaltki keerukas. Kõrvaltoimete korral on sageli raskendatud piisava hulga juhtumite kogumine. Ravimi kõrvaltoimed esinevad palju harvemini ning üldiselt jääb kõrvaltoimetest tervishoiussüsteemi jälg maha harvemini, kui neid tegelikult esineb.
Lisaks, kuna erinevate haiguste raviks on kasutusel mitmeid eri ravimeid, võib olla ka keeruline leida geneetiliseks uuringuks piisav hulk inimesi, kes on tarvitanud just uurimise all olevat ravimit. Mida suurem on aga valim, seda parem on geneetilise analüüsi võimsus, et avastada usaldusväärseid ja erineva mõju tugevusega geneetilisi seoseid.
See tähendab, et mida paremini on kõrvaltoimed või ebapiisav ravivastus terviseandmetes kajastatud, seda rohkem saab teha erinevaid baasuuringuid leidmaks kliiniliselt olulisi seoseid geneetiliste variantidega, mis aitaksid ühel hetkel iga päev ravi suunata ja kõrvaltoimete riski vähendada.
Geenidoonorid saavad aidata
Teeme Eesti geenivaramus ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete geeniuuringut, mille käigus esitame geenidoonoritele mõned küsimused, et koguda informatsiooni neil elu jooksul esinenud kõrvaltoimete kohta. Sama väärtuslikud on kõikide nende inimeste vastused, kellel pole kunagi ühtegi kõrvaltoimet esinenud. Selleks, et oleks võimalik teha järeldusi ja seoseid, peame analüüsima ja on vaja ka võrdlusrühma, kelleks ongi need inimesed, kes pole antud ravimi korral kõrvaltoimeid kogenud.
Uuringu käigus kogutud andmetega soovime teha edasisi geneetilisi analüüse, et tuvastada uusi ravimite kõrvaltoimeid mõjutavaid geneetilisi seoseid ja uurida eelnevalt tuvastatud seoste paikapidavust. Piisavalt suure valimi korral saame analüüsida erineva mõjuga geneetilisi variante ja loodame uurida geenide mõju harvemate kõrvaltoimete esinemisele.
Selle teadustöö tulemusena tahame kaasa aidata, et geeniandmete põhjal isikustada ja paremini valida erinevate ravimite seast inimesele just sellise, mis võiks toimida tema puhul paremini kõrvaltoimeid tekitamata.
Toimetaja: Sandra Saar