Ülevaateuuring: depressiooni taga pole vaid vussis ajukeemia
Varem avaldatud teaduskirjanduse kokkuvõttev ülevaade seab kahtluse alla liialt madala serotoniini taseme tähtsuse depressiooni tekkes. Mitmed teadlased jäävad aga omakorda ülevaate järelduste paikapidavuses eriarvamusele ning soovitavad näha depressioonis mitmetahulist haigust.
Miljonid inimesed üle maailma teavad, mis tunne on elada pika perioodi vältel süngete mõtetega. Selleks, et neile mõtetele veidikegi leevendust leida, saavad paljud abi tablettidest, mis peaksid ajus serotoniini koguse optimaalsena hoidma. Serotoniin on ajukemikaal, mis mõjutab muu hulgas tuju ja seda, kuidas elektriimpulsid ajus levivad. Näiteks arvatakse, et liiga madal serotoniini tase põhjustab ärevust, sundmõtteid ja sundkäitumist.
Serotoniinil põhinevad ravimid on populaarsed meeleoluhäirete ravis. Samas on nii mõndagi teadmata selle osas, kuidas see täpselt antidepressandina meeleolu parandada aitab. Uus uuring seabki kahtluse alla väite, et depressioon on tegelikult põhjustatud serotoniini taseme olulisest langusest.
Varasemate metauuringute uues katusülevaates ning depressiooni ja serotoniini taseme vaheliste seoste analüüsis jõuti nüüd järeldusele, et nende kahe muutuja vahelise seose toetamiseks ei ole piisavalt tõendeid.
See ei tähenda tingimata, et serotoniinipõhised ravimeetodid ei tööta mõne muu mehhanismi kaudu, mida me veel ei mõista. Seetõttu ei tohiks keegi kaaluda ravimitest loobumist arstidega nõu pidamata.
Londoni Ülikooli psühhiaater ja värske uuringu üks autor Joanna Moncrieff ütles, et negatiivset tulemust on alati raske tõestada. "Aga ma arvan, et võime julgelt öelda, et pärast suurt hulka uuringuid, mis on läbi viidud mitmekümne aasta jooksul, ei ole veenvaid tõendeid selle kohta, et depressioon on põhjustatud serotoniini kõrvalekalletest, eelkõige serotoniini madalast tasemest," rääkis ta.
Moncrieffi sõnul on depressiooni ja aju keemilise tasakaalutuse teooria populaarsus langenud kokku antidepressantide suurenenud kasutamisega. Iga kuues täiskasvanu Inglismaal on kasutanud antidepressante. Eestis võttis neid möödunud aastal umbes üks inimene kahekümnest ja antidepressantide kasutus on koroonapandeemia järel kasvanud.
Psühhiaatri sõnul ei ole raske mõista, miks usutakse, et serotoniin meeleolu mõjutab: see on lihtne lahendus probleemile, mida saab kasumi eest müüa. "Umbes 80 protsenti elanikkonnast usubki, et depressioon on tasakaalust väljas ajukeemia," lausus ta.
Moncrieff ja tema meeskond vaatasid läbi teadusarhiivid nagu PubMed ja PsycINFO, kasutades depressiooni ja serotoniini metaanalüüsi uurimise seisukohast olulisi mõisteid ja vaatasid uuringud uuesti läbi. Selguski, et tõendid, mis toetasid serotoniini rolli depressioonis, olid üsna nõrgad.
"Meie seisukoht on, et patsientidele ei tohi öelda, et depressioon on põhjustatud madalast serotoniini tasemest või keemilisest tasakaalust ja neid ei tohiks panna uskuma, et ainuüksi antidepressandid toimivad," ütles Moncrieff.
Teised teadlased julgevad kahelda
Värske katusülevaate järeldustesse suhtuvad aga kahtlevalt mitmed teadlased, näiteks Taani Kopenhaageni Ülikooli Kliinikumi neurobioloogia osakonna professor Gitte Moos Knudsen. Ta rääkis, kuidas autorid põhjendavad vanade uuringute läbivaatuse vajadust sellega, et eksiarvamus aju madalast serotiinini tasemest kui depressiooni põhjusest on laialt levinud.
"Peamine väärarusaam on siiski see, et depressioon on haigus, millel on üks biokeemiline puudujääk. Tänapäeval on suures osas aktsepteeritud, et depressioon on mitmetahuline häire, millel võib olla mitu põhjust," sõnas ta.
Ühendkuningriigi teadusuuringute ja innovatsiooni keskuse psühhiaater ja kliiniline teadur Michael Bloomfield ütles, et 20. sajandi keskpaigas püstitatud hüpotees, et depressiooni põhjustab tasakaalust välja serotoniini tase, oli 20. sajandil väga oluline samm edasi. "Sellest ajast on suur hulk uuringuid, mis ütlevad, et aju serotoniini tase mängib väga olulist rolli selles, kuidas meie aju töötleb erinevaid emotsioone," rääkis ta.
Bloomfield sõnas, et katusülevaate järeldused on tõesti üllatavad. "Depressioonil on palju erinevaid sümptomeid. Ma ei ole kohanud ühtegi tõsist teadlast või psühhiaatrit, kes arvaks et kõik depressiooni põhjused on põhjustatud lihtsast keemilisest serotoniini tasakaalutusest," rääkis ta.
Ta selgitas, et paratsetamooli tarvitamine võib aidata peavalu korral, aga ometi me ei usu, et peavalud on põhjustatud paratsetamooli vähesusest ajus. Sama loogika kehtib depressiooni ja selle raviks kasutavate ravimite kohta. "On järjepidevaid tõendeid, et antidepressandid võivad olla abiks depressiooni ravis ja need võivad päästa elusid," lausus ta.
Antidepressandid on üks raviliik teiste raviliikide kõrval, nagu psühhoteraapia. "Patsientidel peab olema juurdepääs tõenduspõhisele depressiooniravile ja igaüks, kes võtab depressiooniravimeid või kaalub ravi lõpetamist, peaks seda kõigepealt arutama oma arstiga," sõnas Bloomfield.
Toimetaja: Sandra Saar