Psühholoog Rainer Mere rääkis Raadio 2 saates "Pulss", et hooajalist depressiooni ei saa seostada ühe või teise aastaaja ega ilmaoluga. "Ma tean inimest, kes kolis Lõuna-Ameerikast Eestisse seepärast, et siin on vähem päikest. Ta küll natuke üllatus, et meil on suvel nõnda palju päikest, aga talvel on tal siin tõesti mõnus olla," rääkis Mere. 

Seega on  väga subjektiivne, kuidas kliima kellelegi mõjub. Mere ütles, et tema kui põline eestlane on siinse ilmaga harjunud ja natuke isegi naudib seda. Küll aga tunnistas ta, et mõnel inimesel võib see depressiooni tõesti veidi rohkem esile tuua. "Me elame nagu tekikoti sees, pidevad pilved on pea kohal ja päikest ei näe – see võib küll olla depressiooniga seotud," rääkis ta. 

Mere ütles, et kui sageli seostatakse hooajalist depressiooni vähese päevavalguse ja jaheda ilmaga, siis võiks korra mõelda selle peale, kus elavad maailma kõige õnnelikumad inimesed. "Soome on võtnud viimased paar aastat esikoha ja Taani, Island, Norra, Rootsi on kohe lähedal. Kõik on külmad ja pimedad maad," tõi ta näite.  

Psühholoog ütles, et iga indiviidi tuleb eraldi vaadata ja inimesi kuidagi rühma liigitada ei ole mõistlik. "Kui räägime hooajalisest depressioonist, siis reeglina on sel inimesel kas krooniline kõrge stressitase või on tal varem olnud mingisuguseid vaimse tervise häireid. Seda, et inimene ärkab üks päev üles ja tal on nüüd külmast ilmast tekkinud depressioon, sest ta peab minema autot rookima, ei juhtu," lausus psühholoog.  

Mere rääkis, et inimene peaks aeg-ajalt mõtlema selle peale, kas  tema elukvaliteet on sama. Kui ei ole, siis ühe võimalusena võib inimest kimbutada depressioon. "Kui me räägime keskmisest eestlasest Mallest või Kallest, kes ei ole vaimse tervise spetsialist, siis ta ei pea tegema vahet, kas tal on nüüd hooajaline depressioon, bipolaarne häire või mingit muud sorti depressioon," lausus Mere.

Selleks, et mõista, kas elukvaliteet on ehk muutunud, tasub Mere sõnul end ainult iseendaga võrrelda ja mõelda, kuidas oli elu pool aastat tagasi. Seega, kui inimene tunneb, et ta ei toimi samal tasemel, kui varem, siis see on ohumärk. 

Jõulumasendus

Kui jõuludest räägitakse helgest ja toredast ajast, siis vahel võib see hoopis inimestest kurvameelsust tekitada. Seda seepärast, et üksindustunne süveneb. 

Kui mõelda pühadele, siis mardipäeval ei ole ilmselt üksi nii kurb olla kui jõuludel ja just see on aeg, mil sageli kurbus hinge poeb. "Ega jõuludes iseenesest ei ole midagi maagilist, et just siis peaks midagi juhtuma. Jõulud on aga aeg, mil peaks justkui olema perega koos, võiks jagada kinke ja olla jõulukuuse ümber. Kui seda ei ole, siis võib see kurvameelseks teha," rääkis ta. 

Peale selle kaasneb jõuludega ka teatav stress, näiteks kingituste leidmisel. "Või ka teadmine, et ma pean kahe nädala pärast oma sugulastega, keda ma üldse näha ei taha, jälle sama jõululaua taha istuma. See võib ka tekitada teatavat pinget," rääkis Mere.

Hinge eest hoolitsemine

Kuidas aga kanda hinge eest hoolt? Kõigepealt soovitab Mere vaadata tervikpilti ehk kuidas inimene toimib erinevatel tasanditel. "Kuidas on mul sõpradega, tööga? Kas ma hoian ennast teravana, kas ma õpin uusi asju juurde, kas ma annan endale puhkust, kas ma teen asju, mis on minu jaoks lõbusad?" rääkis ta küsimustest, mida endalt küsida. 

Jahe ja pime aeg on tema sõnul tegelikult hea aeg sisekaemuseks. "Suve lõpuks ma olen nii väsinud, sest olen igal pool ringi jooksnud, kõik grillimised ära grillinud, kõigi inimestega kokku saanud ja siis ma tunnen, et nüüd aitab. Kui tahta natuke rahulikumalt võtta, siis jõuluaeg ongi selline hea aeg, et korra maha istuda ja mõelda, kuidas elus läheb. Mulle meeldib mõelda, et inimene võiks loodusega sammu pidada: kui ikka väljas on külm ja pime, siis võibolla ka ise natuke tempot maha võtta. Kui on soe ja päike, siis viljapõllul ringi joosta," ütles ta. 

Küll aga võiksid inimesed Mere sõnul märgata üksteist ja seda olenemata aastaajast. "Ma julgen väita, et 90 protsenti ajast me mõtleme endast: kuidas mul läheb, kuidas mul ei lähe, mida ma teen, mida ma ei teinud. Väga vähe jääb aega mõelda teiste inimeste peale, rääkimata teiste inimeste probleemidele mõtlemisest," sõnas ta. Ehk siis Mere sõnul on suur samm juba see, kui võtta aega, et olla empaatiline ja teise jaoks olemas. 

Kas naistel tekib hooajalist depressiooni rohkem kui meestel, kuidas hoiduda jõulustressist ja kellega tasub meestel ennast võrrelda – seda kuula juba saatest "Pulss".