Geenide isikuomadustega seostamine aitab teha terviseteadlikumaid otsuseid

Isiksuseomadused mõjutavad inimese edukust eri eluvaldkondades, näiteks tööelus, aga ka tervise ja suhete puhul. Parem arusaamine isiksuseomaduste seostest keskkonna ja geenidega eeldab suure hulga andmete analüüsi, kinnitavad maailma kõige põhjalikuma isiksuseuuringu käivitanud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlased Uku Vainik ja René Mõttus.
"Laias laastus saab ütelda, et inimeste vahelistest erinevustest võib veidi alla 50 protsenti kirjutada geenide arvele, üle 50 protsendi kujuneb keskkonna toimel," selgitas Mõttus.
Geenide avaldumine ei ole seejuures mehhaaniliselt ette määratud, vaid sõltub omakorda ümbritsevast keskkonnast. Näiteks on inimeste ülekaalulisus ajas oluliselt muutunud, sellal kui geenide hulk, mis ülekaalulisusega seostuvad, ei ole nii palju muutunud. "See näitab, et keskkond määrab, kuidas geneetika mõjule pääseb. Tabavalt on öeldud, et kui geneetika laeb püssi, siis keskkond vajutab päästikule," kommenteeris Vainik.
See, et inimese omadused kujunevad geenide ja elukogemuste koostoimes, ei tähenda, et inimene ei võiks omaenda omadusi ise teadlikult muuta. "Kui inimesed on sunnitud või lihtsalt otsustavad enda juures midagi muuta ja võtavad selle süstemaatiliselt ette, siis uuringute järgi on see tihti võimalik," rääkis Mõttus. Ta märkis, et mõne aasta eest tehtud uuring kinnitas, et neurootilisust saab tihti edukalt teatud määral vähendada, kusjuures torkas silma, et erinevad sekkumisviisid andsid üpris sarnase tulemuse.
Samas lisas ta, et teraapiate ja internetis levivate moeröögatustega lähevad tihti kaasa just need, kelles muutumisprotsess juba käib ja nad otsivad viise, kuidas seda toetada: "Seega ei ole väga lihtne eristada, kas mingil sekkumisel on päris mõju või on asi selles, et me valime sekkumise enda isiksusest lähtuvalt," arutles Mõttus.
Suuremahuline isiksuseuuring
Teaduses on tavaline, et alustatakse üldisematest küsimustest ja liigutakse edasi kitsamate probleemide juurde. "Üldiselt me teame juba üpris palju isiksuse kohta ja me oskame isiksuseomadusi hästi mõõta. Me teame ka, et isiksuseomadused avaldavad mõju peaaegu igas eluvaldkonnas, näiteks selles, kui hästi kellelgi koolis või tööl läheb, kui hea on inimese tervis ja millised on tema suhted, isegi selles, kui kaua keegi elab," rääkis Mõttus.
Millised geenid ja millised kogemused isiksuseomadusi kujundavad ning millised omadused kõige tugevamini üht või teist asja meie elus mõjutavad, vajab veel põhjalikku uurimist. Uurijad märkisid, et isiksusega seotud geene on väga palju, mis aga muudab nende avastamise keerulisemaks.
Koostöös Eesti geenivaramuga käivitunud suuremahulises isiksuseuuringus loodavad teadlased täpsemalt välja selgitada, kuidas geenid isiksuseomadusi mõjutavad. "Näiteks teame, et ühemunakaksikute isiksusejooned on sarnasemad kui kahemunakaksikute omad. Siiski on geenide rolli uuritud ainult üksikute isiksusejoonte puhul. Meie usume, et neid omadusi, mille geneetikat võiks mõista, on 90 või isegi 100," kommenteeris Vainik.
Geneetika ja isiksusepsühholoogia arengud on viimase kümnekonna aasta jooksul näidanud, et pisikeste projektidega enam uusi teadmisi ei sünnita, sest need madalamal rippuvad viljad on ära nopitud. "Edasiminekuks on meil vaja suuri koostööprojekte ja sellise uurimismudeli me tahamegi käivitada," ütles Vainik.
Üksikasjalikuma teadmise saavutamiseks on vaja suurt inimeste valimit ja põhjalikku mõõtmist. "Meil on unikaalne võimalus kasutada Eestis geenivaramu infopanka, mis sisaldab ligi 20 protsendi Eesti täiskasvanud elanikkonna genotüüpe ja terviseteavet," rääkis Mõttus.
Lisaks geenidele tahavad uurijad analüüsida, kuidas mõjutab isiksust keskkond ja elukogemused. Üllatuslikult on elukogemuste rolli seni väga vähe uuritud. "Ilmselt on põhjus selles, et nii nagu on väga palju geene, mis isiksuse omadusi mõjutavad, nii on ka väga palju erinevaid elukogemusi. Nende avastamiseks ongi meil vaja väga suuri uuringuid, mis aitavad mõõta, kuidas erinevad isiksuseomadused seostuvad erinevate elukogemustega," rääkis Mõttus.
Psühholoogias tuntakse viit suurt isiksususeomaduste rühma: neurootilisus ehk ärevus, ekstravertsus ehk positiivsete emotsioonide otsimine, avatus uutele põnevatele elamustele, sotsiaalsus ehk lahkus teiste vastu ning meelekindlus. "Meie tahame vaadata nende viie isiksuse joone sisse. Seal on hästi palju käitumismustreid, mida viie rühma mudel nii täpselt ei käsitle," märkis Vainik.
Osaleda saavad geenidoonorid
Uuringus saavad osaleda kõik geenidoonorid, keda on kokku ligi 200 000. "Tulemuste saamiseks peaks vastama minimaalselt 50 000 inimest, aga me loodame, et see number saab olema oluliselt suurem, üle saja tuhande," ütles Vainik. Uurijad lisasid, et täpsema tulemuse saamiseks palutakse uuringus isiksuseomadusi kirjeldada ka inimesele lähedasel persoonil, kes ise ei pea olema geenidoonor. Samas ei ole teise inimese kutsumine osalemiseks tingimata vajalik.
Geenivaramu isiksuseuuring kasutab spetsiaalselt selle projekti jaoks loodud küsimustikku, millele vastamine võtab keskmiselt 25 minutit. Uuringus osalejad saavad tagasisidet selle kohta, kuidas nende omadused paigutuvad viie suure isiksusejoone skaalal. Kes ei ole geenidoonor, aga sooviks siiski uuringus osaleda, see peab end esmalt geenidoonoriks registreerima.
Uurijad ütlesid, et nende hinnangul on tegemist maailma kõige suurema ja ambitsioonikama isiksuseuuringu projektiga, arvestades kui põhjalikult isiksuseomadusi mõõdetakse ja kui palju osalejaid kaastakse. "Suurem eesmärk on tekitada uuringumudel, mida teised riigid saaksid korrata. Huvi on üles näidatud juba näiteks Norrast ja Šotimaalt," sõnas Mõttus.
Uuring aitab anda suunatud tervisesõnumeid
Uuringu tulemusi saab muu hulgas kasutada tervisekäitumise parandamiseks. "Näiteks kui selgub, et kõrgema ärevusega inimesed kipuvad rohkem suitsetama, saab juba ennetavalt sellest teadlik olla ja vastavalt oma käitumist suunata. Samuti võimaldaks see luua suunatud tervisesõnumeid, mis võtavad arvesse inimese isiksuseomadusi," märkis Vainik.
Lisaks võivad uuringu tulemused aidata erinevate kampaaniate tõhusamat läbiviimist. "Teame, et keskkonnateadlikkuse tõstmiseks loodud kampaaniad rõhutavad inimeste hoolivust ja empaatiat. Kui me aga leiame, et hoolivad ja empaatilised inimesed juba niikuinii on keskkonnasõbralikumad, siis meil ei ole mõtet sellist kampaaniat teha," arutles Mõttus.
Samuti aitavad uuringu tulemused selgitada, milliste omadustega inimesed ei läinud praeguse vaktsineerimiskampaania raames vaktsineerima. "Näiteks võib see olla usalduse, aga see võib olla ka nn kohusetunde ja distsipliini küsimus. Loodame, et uuringust saadav info lubab tulevikus sarnaseid kampaaniaid tõhusamalt korraldada. Kui takistuseks on usalduse puudus, saab aidata võimalikult palju ja võimalikult erapooletut informatsiooni jagades, et inimesel ei tekiks pealesurumise tunnet," täiendas Mõttus. Samas kui taksistuseks on madal enesedistsipliin, saab aidata vaktsineerimise võimalikult mugavaks tegemisega.
Samuti võimaldavad uuringu tulemused näha, kuidas eri keskkonnad isiksuseomadusi muudavad. "Saame näiteks uurida, kas maale kolivad linnainimestest erinevate omadustega inimesed või on pigem nii, et maal elamine muudab inimeste omadusi," näitlikustas Mõttus. On põhjust arvata, et oma isiksusega kokku sobivaid valikuid tegevad inimesed on veidi enam oma eluga rahul.
Isiksuseuuringu küsimustik on geenidoonoritele avatud.