Isiksuseomadusi on alates 1990. aastatest jaotatud Suure Viisiku alusel neurootilisuseks ehk ärevuseks, ekstravertsuseks ehk positiivsete emotsioonide otsimiseks, avatuseks uutele kogemustele, sotsiaalsuseks ning meelekindluseks, kirjutavad Tartu Ülikooli psühholoogid Katarina Kliit ja Rene Mõttus.

Kui ekstravertsus-introvertsus ning neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus võivad olla mõnevõrra tuttavamad isiksusejooned, siis meelekindlus, sotsiaalsus ja avatus uutele kogemustele nõnda iseenesest mõistetavad ei pruugi olla. Sotsiaalsus seisneb leplikkuses, usalduses ja hoolimises teiste inimeste vastu ning meelekindlus hoolikuses, töökuses ja heas enesekontrollis.

Avatus uutele kogemustele võtab aga kokku kujutlusvõime, huvi uudsete põnevate elamuste ja teadmiste vastu ning ilumeele. Igal Suure Viisiku isiksusejoonel on aga rida alatahke, mis keskenduvad kitsamatele isiksuseomadustele.

Mis on sellel aga pistmist keskkonnasõbraliku käitumisega?

Isiksusomadused avalduvad pea igas eluvaldkonnas, sealhulgas on oma roll isiksusel ka keskkonnasõbralike hoiakute ja käitumise kujunemisel. Selles vallas siiani tehtud tööd võttis kokku Alistair Soutteri juhtimisel hiljuti valminud teadustöö. Selgus, et ennekõike käivad keskkonnasõbralikud hoiakud ja käitumine koos kõrgema avatusega kogemusele ja sotsiaalsusega ning vähesel määral ka kõrgema meelekindlusega.

Lähemalt uurides on nende isiksusejoonte alatahkudest kõige enam keskkonnasõbralike hoiakute ning käitumisega seotud ümbritseva ilu väärtustamine, intellektuaalne huvi, kaastundlikkus ja koostöövalmidus, töökus ning kohusetundlikkus.

Seega käituvad suurema tõenäosusega keskkonnasõbralikult inimesed, keda iseloomustavad:

• suur huvi uute teadmiste ja kogemuste vastu
• kõrge ilumeel
• hoolimine ning teiste inimestega arvestamine
• oma käitumise parem juhtimine ehk suurem enesekontroll

Teadmiste rakendamine

Keskkonnasõbraliku käitumise ja isiksuse alased teadmised tulevad kasuks mõnevõrra ootamatutes kohtades. Näiteks aitavad need paremini valida keskkonnalaste kampaaniate sihtgruppe ja sobivat eestkõnelejat.

Kui teada, et kõrge ilumeelega, uutest teadmistest ja kogemustest huvituvad ning empaatilised inimesed käituvad juba suurema tõenäosusega keskkonnasõbralikult niikunii, oleks mõistlik kampaaniad suunata enam teistlaadi ehk omakasu otsivatele ning madalama empaatiatasemega inimestele. Ka võiks kampaania sisu sel juhul seisneda rohepöördest tulenevas kasus inimesele endale või rohepöördesse panustamata jätmisest tulenevas pikaajalises isiklikus kahjus.

Paljud siiani tehtud rohekampaaniad apelleerivad inimeste sotsiaalsele närvile ja looduse ilule. Kui aga sellistele kampaaniatele vastuvõtlikud inimesed käituvad soovitud moel, pole see kõige otstarbekam.

Samuti reklaamitakse keskkonnasõbralikke tooteid ja lahendusi tihti uuenduslikuna, aga üldiselt uuendusmeelsed inimesed võivad need lahendused leida kampaaniatetagi. Võib-olla oleks seega mõistlikum selliste toodete ja lahenduste juures esile tõsta just nende traditsioonilisi aspekte, sest vähem uuendustele avatud inimesed – kes praegu veel väikesema tõenäosusega keskkonnateadlikult käituvad – võivad just sellistele sõnumitele vastuvõtlikumad olla.

Lisaks võib keskkonnasõbralikkuse ja isiksuse seoste tundmine aidata kodanikuna meil valida sobiv poliitik, kellele oma hääl valimistel anda. Sobiva kandidaadi välja sõelumisel võiks kaaluda lisaks kandidaadi keskkonnaalastele teadmisele, eesmärkidele, juhtimisoskustele ja järjepidevusele ka tema empaatilisust ning oskust looduskeskkonna ilu hinnata.

Sama tasuks arvestada tööandjatel organisatsiooni uue töötaja leidmisel, kelle tööülesanded nõuavad keskkonnasõbraliku mõtteviisi pooldamist – näiteks rohepöörde läbiviimist juhtiva töötaja värbamisel. Suur huvi uute teadmiste ja kogemuste omandamiseks, ilu hindamine ja kõrge empaatiavõime kandidaadi puhul on suurem tõenäosus, et inimene soovib kliimamuutuste vastu võitlevaid otsuseid päriselt vastu võtta ning muutuseid läbi viia.

Eesti-keskseid andmeid napib

Samas on oluline öelda, et kõik siiani tehtud tööd on tehtud väljaspool Eestit – valdavalt Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Austraalias – ning paljud neist on tehtud aastaid tagasi. Seega vajab alles põhjalikku uurimist, kuidas on eestlaste keskkonnateadlikud hoiakud ja käitumine seotud nende loomuomadustega laiemalt ning kuidas need seosed sõltuvad näiteks soost, vanusest ja elukohast.

Muu hulgas käsitleb seda novembris alanud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu isiksuseuuring, kus on võimalik osaleda kõikidel geenidoonoritel. Üle 55 000 geenidoonori on juba isiksusetesti täitnud ja uuringusse saab endiselt panustada. Umbes 20–25 minutit aega võtva küsimustiku järel saavad vastajad tagasisidet enda isiksuse kohta ja tahtmise korral võrrelda enda tulemusi Oskar Lutsu Kevade tegelastega.