"Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud selgelt, et soolestiku mikrobioom on üliolulise tähtsusega meie tervisele, mõjutades nii meie immuunsüsteemi, ainevahetust kui ka närvisüsteemi toimimist," sõnas Tartu Ülikooli genoomika instituudi mikrobioomi uurimisgrupi juht ja kaasprofessor Elin Org. Seetõttu on tema sõnul tähtis välja selgitada, millised tegurid mikrobioomi koosseisu mõjutavad ning tuvastada, kuidas mikrobioom mõjutab meie tervist.

Saates "Terevisoon" märkis Org, et äsja valminud uuring on isegi maailma mõistes mahukas. "Nii palju inimesi korraga ühest populatsioonist, nagu me uurisime, pole tõesti olnud. On ainult paar uuringut Soomes ja Hollandis," võrdles ta.

"Eesti geenivaramu oma unikaalse andmestikuga andis meile väga hea võimaluse sellist suuremahulist uuringut läbi viia," lisas Org. Uuringus analüüsis tema töörühm üle 2500 geenidoonori soolestiku mikrobioomi andmeid ning geenidoonorite kohta teada olevat ulatuslikku tervise ja elustiili infot.

Uuring näitas, et kõik üldtuntud tervisliku eluviisiga seotud käitumismustrid, nagu marjade ning puu- ja juurviljade söömine, kehaline aktiivsus, ning hea vaimne ja füüsiline tervis olid seotud suurema mikroobikoosluse mitmekesisusega. "Ma ütleksin, et tuleb süüa mitmekesist toitu kindlasti. Mida rohkem on inimestel võimalik süüa enda kasvatatud toitu, on ka hästi oluline," ütles Org. Samuti on tema sõnul mikrobioomi kooslusele head hapendatud toidud.

Samal ajal olid suurem kehakaal, suitsetamine, karastusjookide joomine ning erinevad haigused ja ravimite manustamine seotud eri mikroobiliikide vähenemisega. "Meie eluvalikud peegelduvad selgelt soole mikroobikoosluse mitmekesisuses, mis võib omakorda viia terviseprobleemideni," selgitas uuringu üks esiautoritest Kertu Liis Krigul.

Elin Oru sõnul võimaldab geenivaramu andmestik vaadata inimese tervist täpselt nii proovi kogumise ajahetkes kui ka ajas taagsivaatavalt. "Millal mingid haigused tekkisid? Milliseid ravimeid on inimesed võtnud pikka aega?" tõi ta välja.

"Meie uuringu sõnum oli, et väga paljud ravimid mõjutavad meie soole mikrobioomi," sõnas Org veel. Näiteks senisest täpsema antibiootikumide tarbimise info analüüsimine võimaldas täpsustada haigus-spetsiifilisi muutusi mikroobioomis.

"Muutus mikrobioomi koosluses oli märgatav, kui inimene oli tarbinud juba enam kui kaks kuuri antibiootikume viimase 10 aasta jooksul. Neid inimesi oli meie uuringus kokku rohkem kui 1200 ehk ligi pool valimist," sõnas uuringu esiautor Oliver Aasmets. Arvestades, et eestlased kasutavad antibiootikume eurooplastest pea kõige vähem, võib nende võtmise mõju olla Aasmetsa sõnul paljude riikide elanikel isegi suurem. Muutuste täpsemad mõjud tervisele on teadlastel juba väljaselgitamisel.

Geenivaramu andmekogu täiustamine mikrobioomi andmetega võimaldab Oru sõnul anaüüsida inimese genoomi ja mikrobioomi koosmõjusid. "Näiteks tulevikus on eesmärk välja töötada täpsemaid haiguste riski hindavaid mudeleid ning hinnata mikrobioomi mõju ravimite tõhususele," sõnas ta.

Kuna Oru sõnul oli näha, et mikrobioomi mõjutab suur hulk erinevaid tegureid, peab ta oluliseks uurida inimestel muutusi mikrobioomis pikemalt ajas ehk koguda mikrobioomi proove mitmetest ajapunktidest. Antibiootikumide kõrval oli tema sõnul näha ka teiste ravimite, eriti antidepressantide mõju.

"Me tahaksime täpsemalt vaadata, milline mõju on ravimitel üldiselt ja haigusel. Me ei tea ka veel selle haiguse põhjust: kas mikrobioom muutub peale tervise muutumist või vastupidi annab tõuke tervisemuutusele," selgitas ta.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications.