Vaimse tervise häired ei mõjuta ainult meeleolu, vaid ka südant. Iga teine inimene kogeb oma elu jooksul vähemalt üht vaimse tervise häiret. Sealhulgas on vaimse tervise häiretega elavatel inimestel oluliselt suurem risk südame haigusesse haigestuda ning tervelt 78 protsenti ja 85 protsenti kõrgem risk sellesse surra.

Minu töö eesmärk on selgitada, kas leidub geneetilist seost nende haiguste vahel või tarvitavad vaimse tervise häiretega inimesed ebakorrapäraselt ravimeid, mis tõstab nende südamehaiguste riski. Selle seose selgitamine võib aidata vähendada südamehaigusi ja kulutusi ebatõhusale ravile.

Uurimustöö viin läbi järgmiselt: kõigepealt uurin, kas depressiooni diagnoosi ja depressiooni geneetilise eelsoodumusega inimesed võtavad vererõhu ravimeid arsti juhiste järgi. Siinkohal eeldan, et vaimse tervise häiretega inimesed ei võta regulaarselt vererõhu ravimeid. See tõstab vererõhku, mis suurendab südamehaiguste riski. Kui eeldus peaks leidma kinnitust, saaksime luua lahendusi, mis aitaksid inimestel paremini raviplaani järgida.

Järgmisena uurin, kas geenivariandid, mis tõstavad südamehaiguste riski erinevad nende vahel, kellel on vaimse tervise häired ja neil, kellel neid pole. Püüan leida vastust, kas leidub mõni geenivariant, mis on seotud nii vaimse tervise- kui ka südamehaiguste tekkega.

Võimalik, et saaksime luua riskikalkulaatori, mis aitaks leida vaimse tervise häiretega inimesed, kellel on kõrge südame haiguse risk. Nii saaksid arstid varakult tähelepanu pöörata kõrge riskiga inimeste südamehaiguste ennetusele.

Teades geenide ja ravimikasutuse rolli nende haiguste vahel, oleks võimalik leida kõrge riskiga inimesed ja ravida neid terviklikult. Selleks, et terve vaim oleks terves kehas.

Hanna Maria Kariis on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia doktorant. Loeng valmis konkursi "Teadus 3 minutiga" ülikooli eelvoorus.