Inimese evolutsioon on jätkunud ka viimastel aastatuhandetel
Inimese evolutsiooniline areng ei ole jäänud pidama, vähemalt mitteviimase mõne tuhande aasta jooksul Euroopas. Sellest annab teada rühm Hiina teadlasi, kes on kõrvutanud praeguste eurooplaste ja nende esivanemate geene.
Weichen Song Shanghai Jiao Tongi Ülikoolist ja ta kolleegid küsisid tänapäeva Suurbritannias elavate inimeste geenimaterjali Ühendkuningriigi biopangast. Varasematel sajanditel ja aastatuhandetel muudeski Euroopa maades elanud inimeste geeniinfot hankisid nad samuti juba olemasolevatest andmebaasidest.
Teadlased valisid võrdlemiseks välja 870 tunnust, mille inimestel avaldumist geenid mõjutavad. Analüüs näitas, et viimase kahe-kolme aastatuhande jooksul oli neist tervelt 755 tunnusega seotud geenides toimunud evolutsioonilisi muudatusi. Muutusi võis täheldada muu hulgas inimeste nahavärvi, toitumise ja kehamõõtmetega seotud geenides.
Varasemates uuringutes on tuvastatud, et omal ajal Euroopasse rännanud inimestel oli suhteliselt tume nahk, kuid ultraviolettkiirguse suhtelise vähesuse tõttu siinmail survestas evolutsioon nahatooni heledamaks minema. Teised geenimuutused olid seotud ka D-vitamiini ainevahetusega, mida samuti mõjutas ultraviolettkiirguse vähesus.
Kohanemisest külmema kliimaga tulenesid tõenäoliselt täheldatud muutuses soojusregulatsiooni ja kehamõõtmete geenides.
Mõnede tunnuste geenid osutusid aga iidsetel eurooplastel ja tänapäeva brittidel üsna ühesuguseks. Näiteks ei olnud erilisi evolutsioonilisi muutusi asetleidnud soolepõletiku ja anoreksia teket mõjutavates geenides. Autorid möönavad aga ajakirjas Nature Human Behaviour, et nende tulemused on veel üsna esialgsed ja vajavad lisauuringute toel täiendust.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa