Pandeemiaga kaasnenud kilodest aitab vabaneda positiivsele rõhumine

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sõõriku söömise tõttu inimeste hurjutamise asemel tasub rääkida, kuidas nende endi enesetunne kaalu kaotamise järel paranes. Autor/allikas: ELISA KERSCHBAUMER/Unsplash

Pandeemiast tingitud stress ja pikk pime talveaeg soodustas lisakilode teket. Rasvapelgamise ja rasvahäbistamise asemel aitaks kaaslasi taas vormi saada positiivsetele sõnumitele keskendumine, näiteks rääkida normaalkaalu saamisega kaasnenud paremast enesetundest ja kasvanud jõust, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Ebamugavuste ja ohtude mõjul kehas tärkav stressireaktsioon on evolutsiooni käigus lihvitud meede uuega kohanemiseks. Keha teeb kulutusi, mille hind peaks olema madalam seda põhjustanud teguritest. Näiteks sattudes kokku röövloomaga, jäädes külma kätte jne. Keha mobiliseerib varusid ja muudab käitumist. Stressi tulemusel võib muidu rahulikus indiviidis lahvatada ootamatu agressiivsus ründaja vastu või asub see tegutsema, et sooja saada.

Enamus probleemidest eeldasid kehalist aktiivsust. Seega valmistas stressreaktsioon keha selle kasutamiseks. Samas püüti ohtudest hoiduda ja iga pingutust nõudnud sündmuse järel puhati ning taastuti. Muuhulgas häälestas närvisüsteem taastumise kiirendamiseks keha otsima energiatihedamat toitu.

Kaasaegses džunglis on ohud ja ebamugavused teistsugused. Keha kasutamise asemel koormatakse tajumehhanisme, tehes seda vahetpidamata, taastumist võimaldamata. Räägitakse vähese kehalise aktiivsusega kombineerunud kroonilisest stressist. Kehas on endiselt ürgne programm, mis püüab energiat kokku hoida ja võimalusel juurde hankida, eelistades energiatihedat toitu.

Pandeemia tõttu kasvas stressifoon. Samas toitu oli palju ja seda õpiti koju tellima. Söömisest kujunes kõige kättesaadavam teraapia. Kuis kontakt inimestega piirdus ekraanil nähtavaga, pöörati välimusele vähem tähelepanu. Asjade kulule ei tulnud kasuks talveaeg, kui keha eelistabki varusid koguda. Lõpuks saabus vaktsiin ja hakati rääkima pandeemia järgsest elust.

Näiteks püüdis USA-s tuntud magusatootja kannustama inimesi end vaktsineerima, pakkudes igale süstisaanule tasuta sõõrikuid. Näiliselt tore tegu tegi oodatule vastupidiselt hoopiski haiget. Koos kevadega avastati, et Covid-19 ajal oli keha kõvasti energiat kogunud. Olemasolevale lisandus uus stressiallikas – ülekaal.

Rasvumise põhjustatud stress on valdavalt intiimne. Sellest ei taheta eriti rääkida. Liigsest rasvavoldist ega ka sellega võitlemisest ei taheta ka midagi kuulda, kuna kogu temaatika suurendab stressi. Sellele võib järgneda kontrollimatu söömine. Lühidalt, satutakse nõiaringi. Inforuumi ilmusid märksõnad fatphobia, rasvapelg ja "fatshaming", rasvahäbistamine.

Psühholoogid soovitavad suhtlemisel kasutada ajastule sobivamat vestlusetiketti. Sotsiaalmeediasse välja pandud sõnumitest soovitatakse vältida teatud moel oma keha puudutavatest edusammudest teavitamast. Näiteks ei tasu rääkida, kuidas keegi püüab lisakilodest jagu saada. Samuti peaks vältima numbrilist infot. Eriti kui need puudutavad kulutatud kaloreid või joostud kilomeetreid. Üleüldse tasub hoiduda rasvateemalistest vestlustest. See ei aita lahendustele kaasa, vaid sel võib olla oodatule vastupidist mõju ja suurendada tajutud stressi.

Ohus on nii täiskasvanud kui ka lapsed. Pole saladus, et ülekaaluga kaasneb suurem stigma kui näiteks rassiga. Enamus noorte sotsiaalmeediasse laetavatest piltidest tehakse populaarsete filtrite abil ilusamaks kui tegelikkus. Rassile osutamist ja selle mainimist peetakse ammu tundlikuks teemaks, mida püütakse vältida. Aeg on arvestada ülekaalu probleemiga, mille lahendamine on kogu ühiskonnale üllatavalt raske ja personaalselt stressirohke.

Kehakuvandi ja meediaeksperdid soovitavad isegi suletud sõpruskonnas levitatavates teadetes olla rasvateemadel ettevaatlik, sest postitaja ei tea, kes ja kuidas tema sõnumitele reageerib. See ei tähenda, et oma pingutuste edusammudest ei tohiks rääkida. Uus probleem on ootamatus. Teada ja tuttava fitnessi-orientatsiooniga isiku puhul teatakse ette, millest ja miks ta räägib. Oma tutvusringkonnas on ga kellegi kaaluteemaline postitus ootamatu.

Juba enne pandeemiat, traditsioonilise kevadise dieedipidamise ja treeningrühmadega liitumise ajendina piisas tihti kellegi kommentaarist kasvõi kolmanda isiku keha kohta. Stressirohke küll, aga maailm oli vähem kammitsetud. Nüüd võib tagajärg olla rängem.

Samas oleks õigesti sõnastatuna oma edusammudest isegi kasu. Näiteks vältides mainimast kaotatud kilosid, võiks rääkida paremast enesetundest, kasvanud jõust ja lisandunud vastupidavusest. Selliselt positiivseid tulemusi levitades motiveeritakse tegutsema. Püüa vältida peidetud võistlust ja ettekirjutusi sisaldavaid sõnumeid, sest varjatud dieedikultuur on stressikultuur.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: