Lühendiga PFAS tähistatud ja nii-öelda igavesteks kemikaalideks kutsutud fluoripõhised vetthülgavad ained võivad teadlaste sõnul seada inimese tervise tõsisesse ohtu. Muu hulgas võib kokkupuude PFAS-ainetega suurendada inimesel vähiriski ja sünnidefektide ohtu, vahendab BBC News.

Kuna igavesed kemikaalid tõrjuvad vett, õli ja plekke, peetakse neid väga kasulikuks. PFAS-aineid lisataksegi sadadesse igapäevastesse esemetesse praepannidest jumestustoodeteni.

Paraku on kemikaale nende samade eelnimetatud omaduste tõttu ka väga raske hävitada. Seni on neid püütud hävitada näiteks tuhastades, kuid suuresti edutult. PFAS-ained hävivad vaid äärmusliku kuuma käes, mille saavutamine on kulukas.

Siiani oli PFAS-aineid keeruline hävitada, sest need sisaldavad mitmeid süsiniku ja fluori sidemeid. Need sidemed on orgaanilises keemias ühed tugevaimad. Samas muudavad just tugevad sidemed PFAS-ained vetthülgavaks ehk omnifoobseks. See teeb need omakorda ravimi- ja toidutööstuse vaatepunktist väga kasulikeks.

Nüüd kirjutavad Northwesterni Ülikooli teadlased, et said hävitamise vägitükiga siiski hakkama. Töörühma sõnul leidsid nad selleks madalat temperatuuri nõudva ja odava mooduse.

Paljulubav seebikivi

Uuringu autorid kasutasid PFAS-ainete lõhustamiseks levinud keemilist ainet naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi. Viimast sisaldavad paljud majapidamistooted, näiteks seep ja valuvaigistid.

Töörühm võttis igavestes kemikaalides sihikule kindla rühma nõrgema laenguga aatomeid, mis paiknevad pika süsinik-fluori sidemete ahela otsas. Uurijad eraldasid ahela eesmise otsa tagumisest. Seepeale hakkasidki PFAS-ained lagunema ning neist jäid järele ohutud jääksaadused.

Uuringu juhtivautori Brittany Trangi sõnul on tulemused autoritele endalegi huvitavad, sest lahendus osutus ootamatult lihtsaks. Kuningliku keemiaseltsi kemikaalipoliitika juht Camilla Alexander-White näeb samuti tulemuses võimalikku läbimurret, kui selle rakendamine osutub odavaks.

Töörühm ise loodab, et täiendavad uuringud leidavad viisi, kuidas PFAS-aineid joogiveest välja filtreerida, et neid võiks siis uue meetodiga hävitada.

Samas on suure PFAS-ainete koguse vastane võitlus vaid üks osa lahendusest. Kuniks neid looduses raskesti lagunevad aineid endiselt tootmisel lisatakse, võivad need jätkuvalt vähehaaval kalades ja muus elustikus kuhjuda.

Alexander-White'i sõnul peavad reguleerijad ja tootjad lõpetama PFAS-ainete kasutamise. Uut hävitusviisi katsetati küll kümne levinuma PFAS-aine tüübi peal, kuid ainuüksi USA Keskkonnakaitse agentuur on reastanud üle 12 000 erineva PFAS-aine.

Mis on PFAS?

PFAS on ingliskeelne lühend, mille taga peidavad end per- ja polüfluoroalküülained. Ühtekokku on selliseid fluoripõhiseid ühendeid 4500 ringis. Neid leidub pea kõigis maailma kodudes leiduvates toodetes – sealhulgas toidupakendites, teflonpannides, vihmakeepides ja kummikutes, liimides, paberites ning värvides.

Väikeses koguses PFAS-aineid on leitud vihmaveest kõikjal maailmas. Kui need aga suures koguses põhjavette või mulda jõuavad, võib neist saada tõsine peavalu. Teadlased uurivad endiselt, kuidas seostub kokkupuude suuremate või väiksemate ainekogustega erinevate tervisemuredega.

Uue uuringuga mitte seotud Harvardi Ülikooli keskkonnakeemia professori Elsie Sunderlandi sõnul on olemas seos ainetega kokkupuute ja kõigi inimkeha suurte elundkondade kahjustuste vahel. Ta loodab, et uuest hävitusmeetodist on abi just suure kemikaalireostusega kimpus olevatel kogukondadel.

Uurimus avaldati ajakirjas Science.