Sama töörühm lõi teadusmaailmas laineid 2019. aastal. Toona tegi Nenad Sestan kolleegidega katseid tapamajast pärit sigade ajudega. Uudse verevarustuse taastamise süsteemi ja tehisvere abil õnnestus panna Yale'il teadlastel takistada surmale järgnevat miljardite ajurakkude kärbumist ning taastada nende normipärane töö. Eetiliste probleemide vältimiseks lisasid nad sünteetilisse verre ainet, mis takistas elektriliste impulsside levimist. Nõnda puudus juba eos võimalus teadvuse tekkimiseks.

Tookord kasutatud kemikaalisegu oli kohandatud spetsiaalselt aju jaoks. Nüüd appi võetud segu oli mõeldud sigade kõigi rakkude töö taastamiseks, rakusurma pidurdamiseks ja põletiku ennetamiseks.

Mõned kemikaalikokteili 13 koostisosast olid juba praegu kasutatavad ravimid ja teised alles katsejärgus. Muu hulgas pärssisid need vere hüübimist ja immuunsüsteemi tööd. Kemikaalide ja hapnikuga rikastatud tehisvere manustamiseks ja sigade kopsudetöö toetamiseks võttis Sestan kolleegidega appi enda välja töötatud süsteemi OrganEx.

Selle proovile panemiseks tappis töörühm nende uinutamise järel elektrilöögiga kümmekond siga. Tund pärast nende surma üritati mõned sead elule turgutada OrganEx-i aparaadi ja tehisvere abil, teised jäeti niisama vedelema või kasutati selleks kehavälise membraanoksügenisatsiooni seadet. Intensiivravi tippklassi kuuluv aparaat võimaldab verd hapnikuga rikastada ka siis, kui inimene enam ise kopsudega ei hinga. Ühtlasi kasutatakse seda siirdamiseks mõeldud organite kärbumise vältimiseks.

Sestan leidis kaaslastega, et tehisveri pani mitmetes sea organites ja rakkudes piiri nn surmakaskaadile. Juba mõni minut pärast südame seiskumist tekib üle terve keha hapnikupuudus ja ensüümid hakkavad lagundama rakuseinu. Samas ei sure kõik organismi osad teadvuse kadumise või mõne elutähtsa organi hävimise järel hetkeliselt.

Mõnel juhul õnnestus OrganEx-iga elundite tavapärane töö isegi vähemal või rohkemal määral taastada. Loomade süda korrapäraselt lööma ei hakanud, kuid teadlased täheldasid elundi kokkutõmbeid. Küll aga hakkasid uuesti tööle neeru- ja maksarakud. Viimasest annab tunnistust maksas valmistatava valgu albumiini hulga kasv. Samuti tarbisid OrganEx-iga ühendatud sigade rakud rohkem glükoosi, mis viitas taasalanud ainevahetusele

Samuti õnnestus seadme abil pidurdada mõnede ajukoe osade kiiret kärbumist. Loomade aju elektrilise aktiivsuse puudumise põhjal järeldas Sestani töörühm, et sead teadvusele siiski ei tulnud ega tajunud endaga juhtuvat ka mõnel muul viisil. Viimaks leidsid teadlased, et seadmetega ühendatud sigade kõigis organites oli avaldunud rohkem rakkude parandamisega seotud geene.

Töörühm tunnistas uuringus, et inimestel tehtud katsetest kohe kasu ei tõuse. Siiski lootis Sestan kolleegidega, et pikas plaanis võimaldab sarnane süsteem kasvatada siirdamiskõlbulike inimelundite hulka ja aeglustada nende kärbumist.

Praegu kehtib paljudes tööstusriikides reegel, et organeid tohib hakata lakanud ajutegevusega patsientidelt eemaldama alles viis minutit pärast hingamisaparaadi väljalülitamist. Paljudes riikides tuleb oodata kaks tundi. Selle aja jooksul saavad organid aga juba kannatada ja siirdamiseks sobivad neist vaid umbes pooled.

Sarnaselt 2019. aastal ilmunud uuringule tõotab samas teadustöö algatada järjekordse arutelu surma piiri üle. Näiteks peeti enne kunstliku hingamise meetodi lihvimist selle märgiks hingamise puudumist ning enne elektrišokiaparaadi aparaati ja südamemassaaži leiutamist südame seiskumist. Praegu on selleks ajusurm ehk ajutegevuse pöördumatu lakkamine..

Uuring ilmus ajakirjas Nature.